Euroopa Liidu liidrid ja riigipead kogunesid neljapäeval Brüsselisse põgenikekvootide teemat arutama. Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et arutelu kestab ilmselt hommikutundideni.

Tralla selgitas, et Tusk katsetab esimest korda nn liidrite päevakorra formaati.

"See tähendab, et võetakse ette üks poliitiliselt plahvatusohtlik teema - seekord rändekriis ja kuidas seda solidaarsust rakendada - ja suletakse valitsusjuhid ja riigipead mitteformaalses õhkkonnas ühte tuppa ja proovitakse see teema läbi vaielda, nii et igaüks saab öelda, millist lahendust tema näeb," rääkis ajakirjanik.

Tralla sõnul on selge, et põgenikekvootide teema on väga vastuoluline ja Tusk võttis üsna suure riski, kui läks Euroopa Komisjoni senise strateegiaga vastuollu, öeldes, et kohustuslikud põgenikekvoodid ja solidaarsus on läbi kukkunud.

"160 000 põgenikust, keda komisjon tahtis ümber paigutada ja mida liikmesriikide siseministrid toetasid, on tegelikult ümber paigutatud veidi üle 30 000 ja paljud neistki on oma esialgsest sihtkohast läinud Saksamaale või teistesse kogukondadesse," rääkis Tralla.

"Nii et Tusk käis välja jõulise kaardi, et see arutelu täna käivitada, millega ta läks vastuollu kindlasti Saksamaa, Rootsi, Itaalia, aga ka näiteks Euroopa Komisjoniga. Näis, kas täna õhtul suudetakse piikide murdmise tagajärjel mingisugusele konsensusele lähemale jõuda. Täna õhtul otsust loota ei ole, küll aga tahetakse konsensust saavutada poole aasta pärast, juuni lõpuks," lisas ta.

Tusk tahab leida kõigile sobiva lahenduse

Tuski avaldus, millega ta sisuliselt kuulutas Euroopa Komisjoni senise lähenemise kohustuslikule ümberpaigutamisele ebaõnnestunuks, võeti teiselpool eurokvartalit vastu valuliselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Komisjoni rändevoliniku sõnul õõnestab Tuski nägemus Euroopa Liidu üht peamist sammast, milleks on solidaarsus. Tuski nõunik Riina Kionka ütles aga ERR-ile, et ta ülemus on realist.

Kuna kvoodid ei toimi, soovib Tusk valitsusjuhtide õhtusöögil leida rändepoliitika reformile lahenduse, millega saaksid nõustuda kõik liikmesriigid.

Olukorras, kus arutelu on pöördumas Visegradi riikidele soodsas suunas, pakkusid Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, et panustavad omaltpoolt Aafrika toetusfondi 35 miljoni euroga.

"Euroopa Liitu pääsemine ei ole inimõigus. Me peame Liibüa piire kaitsma. Me oleme valmis kulutama rohkem raha, sest tahame näidata üles solidaarsust. Samal ajal lükkame tagasi kvoodid. Me usume, et kvoodid ei tööta,"ütles Slovakkia peaminister Robert Fico.

Itaalia peaminister tänas Visegradi nelikut rahalise toetuse eest, aga ütles, et kohustuslikud põgenikekvoodid on Euroopa Liidu miinimumnõue. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel andis mõista, et üksnes välispiiri kaitsmisest ei piisa.

"Vajame ka sisemist solidaarsust. Minu meelest ei saa Euroopa Liidus olla valikulist solidaarsust," sõnas ta.

"Aktuaalne kaamera" küsis Eesti peaministrilt Jüri Rataselt, kas põgenikekvoodid on poliitiliselt surnud idee.

"Me näeme seda, et kvoodipoliitika on lõhestanud päris palju EL liikmesriike. Me näeme, et kvoodipoliitikas on väga selgelt liikmesriike, kes ütlevad, et ei, mitte ühtegi pagulast, aga nad ütlevad, et oleme valmis panustama Aafrika usaldusfondi, oleme valmis panustama rahaliselt," vastas Ratas.

"See on mõistlik, et see arutelu ära pidada, aga selge on see, et rändeteemal see arutelu kindlasti Bulgaaria eesistumise ajal jätkub," lisas ta.