Sisserände reeglite lõdvendamise arutelu valitsuses seisab IRL-i taga

Poolteist kuud pärast seda, kui laiapõhjaline töörühm esitas valitsusele oma ettepanekud suurema sisserände võimaldamiseks, pole see valitsuskabinetis aruteluni jõudnud, sest IRL pole selleks veel valmis.
Töörühma pool aastat tagasi moodustanud siseminister Andres Anvelt ütles Äripäevale, et sisserändekvoodi probleemi lahendamine seisab peamiselt IRL-i taga, kes pole erinevalt sotsidest ja Keskerakonnast veel valmis selle kohta tehtud ettepanekuid arutama.
IRL-i pressiesindaja Riina Solman ütles ERR-ile, et erakond on teemat mitmel korral arutanud ja koguneb veel arutama.
Ta selgitas, et kõik see, mis puudutab sissetoodavat tööjõudu, tähendab olulise ja pikaajalise mõjuga otsuseid ja vajab IRL-i hinnangul jätkusuutlikku lahendust.
"Need lahendused, mida otsitakse, ei ole lihtsad - otsus peavad olema vastutustundlik, mitte vaid hetkevajadusi leevendav," sõnastas ta erakonna seisukoha.
Töörühm, kuhu kuulusid 19 asutuse ja organisatsiooni esindajad, tegi valitsusele oma ettepanekud kahes osas. Lühiajalist perspektiivi käsitlev ettepanek lähtub viieastmelisest töörände regulatsioonist, mis soodustab ajutise tööjõu kasutamist, samuti kvalifitseeritud tööjõu ja tippspetsialistide paremat kaasamist.
Pikaajalist perspektiivi käsitlevaid ettepanekuid töörühm ainult kaardistas, sest need vajavad täiendavat analüüsi, millega töö jätkamiseks tuleb valitsuselt küsida mandaadi pikendamist.
Peamised ettepanekud
Kompromiss, milleni töörühm jõudis, näeb ette, et sisserände piirarvu ei suurenda. Küll aga arvatakse mingi osa rändest kvoodi alt välja. Näiteks tehti ettepanek pikendada lühiajalist töötamise ehk n-ö ajutist tööluba seniselt üheksalt kuult aastani.
Selle kõrvale tehakse teine kaheaastane ajutise töötamise vorm elamisloa alusel. Palgakriteerium on mõlema puhul Eesti keskmine brutopalk.
Mõlemas grupis on inimesed, kes tulevad Eestisse ajutiselt ega vaja spetsiaalset
integratsiooniprogrammi. Kvoodi alla jääb endiselt kuni viie aasta pikkune tähtajaline elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks.
Tähtajaline elamisluba kvalifitseeritud spetsialisti töötamiseks kuni viieks aastaks jääb sisserände kvoodi alt välja, kui täidetud on palgakriteerium (1,5-kordne keskmine brutopalk) ning tööandja võimaldab välismaalasele osalemist ja välismaalane kohustub osalema kohanemisprogrammi baaskoolitusel ja eesti keele algtaseme koolitusel.
Kui tööandja korduvalt seda nõuet (kohanemisprogrammis osalemise võimaldamine) rikub, siis kaotab ta usaldusväärsuse ja rohkem piirarvu välist välistööjõudu tuua ei saa.
Tippspetsialisti palkamine jääb kvoodi alt välja, kui tööandja maksab talle 2-kordset keskmist brutopalka. Integratsiooninõuded sel juhul puuduvad.
Sisserände piirarvust jääb väheks
Kehtiva seaduse kohaselt on sisserände piirarv 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2016. aastal täitus piirarv detsembris. 2017. aastal on piirarvuks 1317, mis täitus juba augustis ning 2018. aastal on piirarvuks 1315.
Täna reguleerib piirarv peamiselt majanduslikult aktiivsete välismaalaste sisserännet – tähtajalised elamisload
töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel.
Piirarvu alla ei kuulu Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, pererände raames saabujad, rahvusvahelise kaitse saajad ja EL rändekava alusel Eestisse ümberpaigutatavad inimesed, õppima asujad, teadustöö tegijad ja õppejõud, elamisloa pikendamine.
Samuti ei kuulu praeguse regulatsiooni põhjal piirarvu alla iduettevõtete asutajad ja iduettevõtetesse tööle tulijad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asujad, suurinvestorid, USA ja Jaapani kodanikud.
Toimetaja: Priit Luts