Eesti ühel tähtsamal liiklussoonel Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel hukkus kolmapäeval kaks inimest. Avariide sündmuskohal käinud Põhja prefektuuri korrakaitse juhi Valdo Põderi hinnangul võis tee hooldamise aeglus olla üks avarii põhjus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui vaadata minu eilseid kogemusi, mis ma seal kohapeal nägin, siis, jah, peaks olema kiirem, vähemalt sellise põhitrassi kohta nagu Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-Narva maantee. Ma olin kohapeal, kui teehooldusmasin tuli, tee üle käis, lükkas lume ära ja pani keemia maha, umbes kümne minuti pärast oli tee väga heas seisukorras," rääkis Põder.

Majandusministeeriumi ja maanteeameti hinnangul saavad meie teehooldusettevõtted aga oma tööga rahuldavalt hakkama.

"KuI rääkida ajaraamidest, siis julgen väita, et suuremate teede puhul on see aeg, mis teehooldajatel reageerimiseks nähtud on, küll üpris lühike," ütles maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht.

Kõige kõrgem teehoolduse seisunditase kohustab tegema lumetõrjet hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või siis, kui märja lume paksus ületab kaks sentimeetrit. Libedusetõrje peab olema tehtud kahe tunni jooksul.

Viimaste aastate talveilm on muutunud Eestis heitlikuks. Reageerimiskiirust tõsta on aga keeruline.

"Kui me tahaksime näiteks, et libedusetõrje oleks kõikidel riigiteedel ühe tunni jooksul, siis meil tänase ligikaudu 120 hooldemasina asemel oleks vaja suurusjärgu 2000 sõidukit ja tänase 180 masina juhi asemel 3000 juhti. Selleks me vajame täiendavalt 60 miljonit eurot. Kas ühiskond on valmis selle kulu tegema n-ö kümne päeva jaoks aastas?" rääkis majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Sellegipoolest on maanteeametil kavas järgmisel talvel hooldada rohkem madalama tasemega väikese koormusega teid, millel täna võib lumetõrjet teha ööpäeva jooksul.

"See, mida õigusaktid ette näevad, on põhimõtteliselt miinimum, et maanteeamet ise on päris palju teelõike seisunditasemega 1, mis on madal tase, viimas seisunditaseme 2 peale, kuhu pannakse kloriide," kinnitas Piibeleht.

Nende teede poole kiiremaks hoolduseks kulub täiendavalt 20 miljonit eurot.

Sauk: liiklejate enda vastutus on ära unustatud

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et amet vaatab uute hooldelepingute sõlmimisel alati üle liiklussagedused teedel ning ametil on ka õigus kehtestada teedele kõrgemad nõuded kui määruses kirjas.

"Iga hooldelepingu juures me teeme sellise hinnangu ja kui sõlmime lepingu, siis määrame ära teedele tähtsuse järgi, millise hooldeseisundi taseme nõuded sinna kehtivad," sõnas ta.

Samas ei ole võimalik n-ö ühekordselt otsustada, et eriti halbade teeolude korral teehoolde intervalli lühendada.

"Ennekõike on meil tegemist pikaajaliste hooldelepingutega, suurusjärgus 5- kuni 7-aastased lepingud. Küll meil on aastakaupa õigus nende teede seisunditasemeid muuta, kui näeme, et teatud teed muutuvad rohkem sõidetavamaks, seal liigub koolibusse. Neid nõudeid me saame jooksvalt läbi rääkides töövõtjaga ka järgmiseks aastaks muuta," selgitas Sauk.

Ta rääkis, et kui täna on seisunditaseme 3 nõudeid põhimaanteedel umbes 1000 kilomeetril, siis maanteeamet kavatseb neid järgmisel aastal tõsta umbes 1600 kilomeetrini.

"See eeldab läbirääkimisi töövõtjatega. Ennekõike nad peavad varuma endale masinaid, palkama uued inimesed tööle, ennekõike riigile tähendab see ka rahalist kulu," ütles Sauk.

Teehooldusfirmade valmisoleku periood ei sõltu kuupäevast, vaid ikka ilmastikuoludest.

"Meil on perioodilised lepingud, mis ei sõltu sellest, kas lund on või ei ole. Riski võtab töövõtja, teeb pakkumise ja kui on lund vähem, siis on tööd vähem ja kui on lund rohkem, siis ta peab tagama seisundinõudeid. Kui eelmisel kevadel oli meil korraks ka aprillis lumi maas, siis see tähendab, et hooldajad peavad käituma talviste nõuete järgi," rääkis Sauk.

Peadirektori sõnul on ühiskondlik kokkulepe, kas nõuda teehooldusfirmadelt rohkem masinaid ja juhte, kui nad 90 protsenti ajast tööd ei tee.

Tema hinnangul ei tohi liikluses unustada ka liiklejate enda vastutust. "Ennekõike oleme viimastel aastatel ära unustanud liiklejate enda vastutuse. Inimesed peavad ise valima sõidukiiruse vastavalt ilmastikuoludele. Enamik seda teevad. Kahjuks mitte kõik," tõdes ta.

Politsei ütles, et kolmapäeval oli Tallinna-Tartu maanteel avariipaikades tee hooldamata. Sauga sõnul ei hakka ta politseiga selle üle vaidlema.

"Usun, et tal oligi õigus. Sel hetkel, kui oli avarii toimunud, sadas sinna peale lumi, siis ta oli lumine. Sealt veidi enne sõitsid läbi autod ja seal tuisk algas, seal ei olnud lund. Kas oli tegemist sajulumega, mis tuli sinna hiljem. Libeduse üle loomulikult me ei vaidle, libedus tekkis. Seda asuti likvideerima. Aga jälle, sellega ei ole võimalik jõuda Eestimaa igasse punkti - riigiteid on 16 500 kilomeetrit - ühe sekundiga. Selleks ongi reageerimisajad kaks tundi, neli tundi sõltuvalt tee tähtsusest," rääkis Sauk.