Arendaja plaanid Merivälja muuliga tekitavad kohalikes küsimusi ({{commentsTotal}})

Merivälja muul.
Merivälja muul. Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix

Merivälja muuli detailplaneeringut esmaspäeval arutanud Pirita linnaosakogu otsustas jätkata teema käsitlemist kuu lõpus ja kutsuda aru andma ka arendaja, sest kohalike seltside hinnangul ei tohiks lahendust praegusel kujul kooskõlastada.

Detailplaneering näeb kinnistule ette jahisadamat ja hoonet, kus pakutaks toitlustust ja majutust. Lisaks pikendataks muuli, süvendataks mereala ning rajataks kergliiklustee, mänguväljak ja parkimiskohad.

Mittetulundusühingud Merivälja Aedlinna Selts ja Mähe Selts tegid linnaosakogule ettepaneku mitte nõustuda planeeringulahenduse eskiisiga.

Seltsid meenutasid linnaosakogule saadetud seisukohas, et 2016. aastal tegid elanikud kirjaliku ettepaneku, et keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel (KSH) tuleks käsitleda ka võimalikke väiksema mahuga arendusi. Paraku ei ole seda aga tehtud ning keskkonnamõjusid on hinnatud ainult arendaja eesmärkide seisukohalt.

Samuti ei ole kohalikud rahul sellega, et kui üldplaneering näeb ette sadamaala, mis võib tähendada nii väikepaatide sildumisala kui suurt kaubasadamat, siis miks ei ole linn ise sellele kohale alternatiivset detailplaneeringut algatanud ega elanikega arutlenud.

"Sisuliselt toimub hetkel suure mõjuga ala planeerimine ilma avalikkust kaasamata," leiavad asumiseltsid.

Kohalikud peavad kolmekorruselist sadamahoonet liiga kõrgeks

Nende hinnangul vähendab arendus piirkonna kinnisvara väärtust, nõlvade täitmise tulemusel kaob ära looduslik kivine rannajoon ning vaade Tallinna siluetile ei jää samuti endiseks. Lisaks heidavad seltsid ette, et analüüsitud on küll sadamahoone mõju vaadetele, kuid puudub analüüs, kuidas seda mõjutavad kavandatav akvatoorium ja parklad.

"Planeeritud sadamahoone ja sadamarajatised ei varja Merivälja kailt avanevat vaadet vanalinnale, kuid varjavad Ranna teelt ja Ranna teele suubuvatelt tänavatelt (miljööalalt!) avanevat vaadet! On ju selge, et jahtide mastid hakkavad teele ja üle tee välja paistma," toovad nad välja.

Ka mõjub kolmekorruseline sadamahoone Mähe ja Merivälja Aedlinna Seltsi hinnangul maastikus liialt domineerivalt ja hoone tegelik kõrgus jääb arusaamatuks ning napib argumente, miks peab sadamas kindlasti ka majutusteenust pakkuma, sest piirkonnas on piisavalt hotelle.

Planeeringu kohaselt peaks rajatama ka parkla 60 sõiduautole ja 30 paadikärule jahisadama parklas ning 45 sõiduautole rannapromenaadi ääres.

"Kas tõesti on põhjendatud kavandada vanalinna silueti vaadeldavuse kaitsevööndisse hulgaliselt parkimiskohti ning seda veel normatiivist enam ja seda olukorras, kus pisut varem lubati ühe teise Pirita planeeringu raames hoone rajamist endisele metsaäärsele rannaparkla alale?" küsivad elanikud.

Mõju kaladele ja lindudele pole analüüsitud

Planeeringueskiisile heidavad nad ette ka seda, et analüüsimata on jäetud arenduse mõju kalade rändele ja rändlindudele, eelkõige luikedele, kes sellel alal mõnikord kogu aasta elutsevad.

"Selle planeeringu peaküsimus on mahtudes. Sadama akvatooriumi süvendamine, puhastamine, lainemurdjate ja muulide ehitamine on väga kallis. Mida suuremalt seda ette võtta, seda suurem on soov nn kõrvaltegevustega lisatulu teenida. Aga kui teeks hoopis ühe väiksema sadama? Siis ei oleks survet ka majutuskohtadele," pakuvad asumiseltsid välja, tuues näiteks Kelvingi sadama Viimsis.

Pirita linnaosakogu planeerimiskomisjoni liige Lea Nilson ütles ERR-ile, et esmaspäevasel arutelul Pirita linnaosakogus oli kohal palju inimesi, kellel oli palju küsimusi. Seetõttu otsustati kuu lõpus korraldada uus kohtumine, kuhu kutsutakse ka arendaja esindaja.

Ranna tee 1 kinnistu on 7,91 hektari suurune. Detailplaneeringu algatamist taotles osaühing Vironia Keskus. 

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: