Linna peaarhitekt peab Merivälja muuli planeeringumahu vähendamist võimalikuks ({{commentsTotal}})

Merivälja muul.
Merivälja muul. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pirita linnaosakogus Merivälja muuli ehk Ranna tee 1 detailplaneeringu asjus selgitusi jaganud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et peab planeeringumahu vähendamist võimalikuks, kuid see sõltub argumentidest. Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liikme Külli Krooni sõnul napib neil planeeringumahu kogu ulatuses vähendamise osas optimismi.

Linnaosakogu on Merivälja muuli detailplaneeringu üle korduvalt aru pidanud, sest kohalike elanike seltsid soovivad, et planeeringulahenduse eskiis jäetaks heaks kiitmata.

Esmaspäeva õhtul linnaosakogus selgitusi jaganud Mänd rääkis ERR-ile, et praegu on planeering sellises etapis, et esimene versioon on ametiasutustele esitatud ja seeõttu tuli avalik arutelu väga õigel ajal.

"Planeeringu koostamine on veel pooleli ja neid seisukohti ja arvamusi, mis seal välja öeldi, saab analüüsida ja vajadusel planeerimisprotsessis arvestada," sõnas ta.

Merivälja ja Mähe elanike seltsid on kavandatavale planeeringule ette heitnud liiga suurt mahtu - sadamahoone võiks nende hinnangul olla kolme korruse asemel kahekorruseline. Lisaks soovivad nad, et linnaparkla jäetaks rajamata, rajataks promenaad, supluskoht ja võimalused harrastuskalapüügiks.

Männi sõnul tehti esmaspäevasel kohtumisel kokkulepe, et seisukohad formuleeritakse ja esitatakse linnaplaneermisametile ja linnaosakogule. "Kui oleme need konkreetselt kätte saanud, peamegi seda analüüsima ja vaatama, millisele seisukohale me neis küsimustes asume," sõnas ta. "Kindlasti vaatame [ettepanekud] üle ja teeme projekteerijale omapoolsed ettepanekud, kuidas planeeringut selle valguses korrigeerida".

Männi sõnul pole planeeringujoonist osatud täpselt lugeda

Planeeringumahu vähendamine on peaarhitekti hinnangul võimalik, kuid sõltub argumentidest.

"Ütlen veelkord, et kuna planeeringut pole praegusel hetkel menetlemiseks meile tegelikult esitatud, toimub koostööfaas, siis kindlasti on võimalik ka seda planeeringulahendust veel muuta. Eks seal nii kõrguse osas kui ka võib-olla hoone funktsioonide osas on ka meil küsimusi, mida me ei ole saanud veel esitada," tõdes ta.

Üks Merivälja ja Mähe seltside etteheiteid planeeringule on olnud see, et planeeritavast mahust vaid 17 protsenti kuulub arendajale ja ülejäänu Tallinna linnale ehk seltsid küsivad, miks on Tallinn valmis ilma avaliku kokkuleppeta loovutama rannikuäärset Läänemerd.

Selle kohta märkis Mänd, et võib-olla ei ole osatud planeeringujoonist päris täpselt lugeda või on sellest valesti aru saadud.

"Tallinna linnale kuuluv maa jääb täies ulatuses Tallinna linnale kuuluvaks ja sinna kavandatakse ainult avalikke funktsioone nagu sõiduteed, rannapromenaadi teenindavad parkimiskohad ja kergliiklusteed, planeering näeb isegi ette linnale kuuluvat maad natuke mõnes osas suurendada. Võib-olla segadust tekitas see, et tänase erakrundiga on kavatsus liita merest sadama kavandamisega juurde võidetavat maad nii-öelda, aga kindlasti mitte Tallinna linna maad," lausus ta.

Kohalike seltsid ei näe vajadust suure hulga jahikohtade järele

Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liige Külli Kroon ütles teisipäevase linnaosakogu järel, et elanikud tulid kuulama eelkõige põhjendusi selle kohta, miks üldse otsustati algatada Ranna tee 1 planeering, kus loovutatakse eraomanikule kasutamiseks avalik ala Läänemeres ainulaadsete vaadetega looduskaunis kohas sadama arenduseks.

"Vastuseks oli, et Tallinnale on vaja tohutul hulgal jahikohti. Võrdluseks toodi, et Helsingis on neid 40 000 tuhat," sõnas Kroon. "Millisele uuringule või millise asutuse arvamusele toetuti Tallinnas suurel hulgal jahikohtade vajaduse järele, seda ei selgitatud".

Ta rääkis, et lähiajal tekib Merivälja ümbruskonda mitmeid jahtsadamaid ning mitusada uut paadikohta, mistõttu pole selge, miks on Ranna tee 1 planeeringus vaja nii suurt mahtu.

"Saime vastuse, et detailplaneering algatati tavapäraste haldustoimingute raames pärast vastavatelt ametitelt kooskõlastuste saamist, millega oli kiire, kuna algatus tuli otsustada 30 päeva jooksul. Vastusest sai järeldada, et haldusorgani sisulist kaalumist detailplaneeringu algatamiseks või sellest keeldumiseks, ei ole toimunud," lausus Kroon.

Ta lisas, et kohalike elanike arvates peaks ainulaadse väärtusega linnaruumiosi arendama nii, et nende väärtust ei kahjustataks, kuid Tallinna linna arvates tähendab tulevikku suunatus aina suurenevat vajadust jahikohtade järele, mis õigustab nende rajamise mis tahes asukohta, sealhulgas linnaruumi, kus on ainulaadsed vaated vanalinnale ja Tallinna siluetile.

"Optimism planeeringumahu kogu ulatuses oluliseks vähendamiseks on väike, hetkel ollakse ehk jõutud üksnes arusaamisele, et sadamahoone võiks olla väiksem," tõdes Kroon.

Linnaosa kujundab seisukoha elanike arvamuse järgi

Pirita linnaosavanem Alina Tubli vastas küsimusele, milline on linnaosavalitsuse seisukoht arenduse mahu osas, et peamine on elanike kaasatus. 10. aprillil toimub ümarlaud, mille eel on seltsidel ja elanikel palutud esitada oma ettepanekud ja lisaküsimused.

"Sel ümarlaual proovime saada vastused ja lõplikult mingid otsused ja seisukohad, millega oleks rahvas rahul," ütles ta.

Seejärel läheb detailplaneering uuesti linnaosakogu linnaplaneerimise komisjoni, mis teeb oma otsuse, siis teeb otsuse ka linnaosakogu ning alles seejärel jõuab otsustamise kord linnaosavalitsuse kätte, selgitas Tubli, kelle sõnul ei hakka ta enne mingit arvamust avaldama, sest linnaosavalitsuse arvamus kujunebki paljuski selle põhjal, mida otsustab rahvas.

"Nii palju on veel lahtisi asju, mida otsustab linnaosakogu, ja nende otsus on linnaosavalitsusele soovituslik," lausus ta.

Kui ümarlaual ei jõuta lahendusteni, võib see veel teisegi korra kokku tulla, kuid Tubli sõnul tundub praegu, et ühest korrast peaks piisama ja protsess võiks järgmisel kuul lõpule jõuda.

"Mingi otsus tuleb kindlasti aprilli lõpus - otsus võib ju olla nii- või naasugune, praegu on mahtude ja paljude eri asjade osas seal kritiikat, aga sõltub siis ka arendajast, mis ta otsustab - kas ta vähendab mahtu, näiteks kõrgust ehk ühe korrust vähemaks nagu on soovitud, ja veel mõnd asja," nentis Tubli. "Linnaosavalitsus annab oma otsuse ja soovitused, aga siis juba arendaja peab otsustama, mis ta selles osas ette võtab".

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: