Apteekide Ühendus soovib suuremate linnade haruapteekidele ajapikendust
MTÜ Eesti Apteekide Ühendus soovib, et sotsiaalministeerium algataks hiljemalt kevadel ravimiseadust muutva eelnõu, millega pikendataks suuremate linnade haruapteekrite üleminekuperioodi.
Ühendus teatas kirjas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile, et pikendada tuleks enne üle 4000 elanikuga linnas tegutsenud haruapteekide tegutsemise õigust kuni 2020. aasta 1. aprillini.
Teiseks tuleks ühenduse soovi kohaselt võimaldada nende apteegi tegevusloa asemele taotleda üldapteegi tegevusluba sõltumata haruapteegi omaniku vastavusest proviisori omandinõudele ja vertikaalse integratsiooni keelule.
Selliseid haruapteeke on Eestis kokku tänase seisuga üle 70, moodustades ligi 14 protsenti kõigist Eesti apteekidest, mis tuleks 2019. aasta 9. juunil sulgeda, teatas Apteekide Ühendus.
Vastavalt kehtivale ravimiseadusele võib 4000 või enama
elanikuga linnas asustusüksusena asuv haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2019. aasta 9. juunini.
Eesmärgiks oli anda suuremates Eesti linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg, mille jooksul leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega.
Seega oli seadusandja tahe võimaldada haruapteekide restruktureerimine üldapteekideks viieaastase üleminekuperioodi jooksul, märkis Apteekide Ühendus oma pöördumises.
Ent apteegireformi ja omandipiirangutega seoses jäi üleminekuperioodi pikkuseks ühenduse andmetel haruapteekide restruktureerimiseks viie aasta asemel üleminekuperioodi pikkuseks vaid üheksa kuud ja 11 päeva.
"Seega on tänaseks tekkinud ebavõrdse kohtlemise olukord, kus proviisori omanduses olevaid üle 4000 elanikuga linnades asuvaid haruapteeke saab üldapteekideks restruktureerida, ent mitte-proviisoritest omanikud seda teha ei saa. Samuti on riik käitunud mitte-proviisoritest haruapteekide omanike suhtes sõnamurdlikult, rikkudes õiguspärase ootuse põhimõtet," seisab Apteekide Ühenduse kirjas.
Kui riik ei võimalda mitte-proviisoritest haruapteekide omanikel üle 4000 elanikuga linnades paiknevate haruapteekide restruktureerimist üldapteekideks, tekib ühenduse teatel ka väga selge konflikt põhiseaduse ning välisinvesteeringu kaitse lepingutega, sest taolist sundsulgemist või sundvõõrandamist saab läbi viia üksnes kohese ja õiglase hüvitise eest.
Toimetaja: Indrek Kuus