Apteegireformi jõstumise ajaks 2020. aastal said proviisoritele kuuluvad üle 4000 elanikuga linnade haruapteegid üleminekuaja, et ennast üldapteekideks restruktureerida. Kuid mitteproviisoritest omanikele kuuluvad haruapteegid seda teha ei saa. 70 sellist apteeki peab uutele reeglitele vastama juba järgmiseks aastaks. Teisipäeval kuulati riigikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni ühisistungil poolte seisukohti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid (KE) ütles, et patsiendi vaatevinkist läheb teenus kehvemaks, siis tuleks ravimiseadust muuta. "Kui on nägemus ja prognoosivõime niisuur, et võime öelda, et selle ravimiseadusega läheb olukord paremaks - konkurents tiheneb ja teenus läheb kvaliteetsemaks, siis me ei peaks midagi muutma," lausus Karilaid.

Proviisoritele kuuluvaid apteeke ühendav Apteekrite Liit leiab, et reformiga peaks praegusel kujul edasi minema ja midagi muuta enam vaja pole.

"Ma ei saa aru praegusest murest. Kui sellest on mitu aastat möödas juba, oleks võinud ju ammu midagi ette võtta, haruapteegid teha täisapteekideks. Miks see probleem praegu välja tuli, et üleminekuaega tahetakse pikendada. Proviisoritena ma ei saa sellega kuidagi nõus olla," rääkis Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ülle Rebane.

Rebase sõnul konkurents pärast reformi ainult suureneks ja ravimite kättesaadavus ei halvene. Apteekide Ühendus loodab, et mitteproviisorite haruapteegid saavad seadusemuudatusega üleminekuks teiste apteekidega võrdsed võimalused. Vastasel juhul esitatakse kahjunõue.

"Tegemist on Eestri Apteekide ühenduse nõuetega ja nõue võib ulatuda kuni 54 miljoni euroni. Meil on väga tugevad argumendid meie varasema olemise kohta, täna näiteks haruapateekide osas ei olegi olnud mingit võimalust tegutseda, sest lihtsalt seadusemuudatuse õnnetu koosmõju on olnud selline nagu ta on," sõnas Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov.