Reklaamituru maht ületas esmakordselt saja miljoni euro piiri ({{commentsTotal}})

{{1519034400000 | amCalendar}}

Eesti reklaamiturg kasvas eelmisel aastal kolm protsenti, ületades esmakordselt saja miljoni euro piiri. Reklaamituru osakaal SKP-st säilitas 0,45-protsendise mahu. Ajakirjad sellest peost aga osa ei saa, nende osakaal reklaamiturul on langenud 4,4 protsendini, selgub Kantar Emori värskest uuringust.

Reklaamituru maht kasvas 2017. aastal 101 miljoni euroni. Kasv tuli eeskätt viimasest kvartalist, kui reklaamiandjad tegid aktiivselt jõulukampaaniaid.

"Majanduskasv on nö konverteerumas ka meediareklaami kasvu, nii et see on positiivne," kommenteeris Kantar Baltikumi regiooni juht Margo Veskimägi ERR-ile.

Suurim reklaamiandja oli jaekaubandus, eeskätt kasvatasid reklaamimahte Selver, Coop ja Maxima. Internetireklaamikäibed kasvasid jaekaubandusel lausa 50 protsenti. Ka telekommunikatsiooniettevõtted tegid aktiivselt ja kasvavas mahus reklaami.

"Alkohoolsete jookide ja alkoholikaupluste reklaam väljaspool Eestit on üks selgelt kasvanud tootevaldkond Eesti reklaamiturul. Selgelt on vähenenud nö rahvusvaheliste suurte reklaamijate raha ja osakaal turul ja on kasvanud kohalike või siis välisomanduses olevad, kuid kohalikul turul reaalselt tegutsemiskohta ja tegutsemas olevate reklaamijate mahud," tõi Veskimägi esile.

Nõnda vähenes eeskätt globaalsete tootjate kodu- ja hügieenikaupade reklaamimaht.

Kui veel mõned aastad tagasi olid suurimaks reklaamikanaliks ajalehed, siis nüüdseks on nende osakaal kukkunud kolmandaks, suurima osakaaluga on televisioon. Siiski tegi ajalehtede reklaamimüük viimases kvartalis kahe aasta järel esimest korda tõusu, kergitades lehereklaami osakaalu 17 protsendile. Välimeedias näitab kasvu digitaalsete lahenduste osakaal.

Rasked ajad on aga ajakirjade turul, neile jagus reklaamiraha vaid 4,4 protsendi jagu turu kogumahust. Ajakirjades on oma niši leidnud toidulisandite reklaamid.

"Meediatüübiti väga suurt muutust ei ole, ajakirjadel on keeruline-raske, loodame, et niiöelda selline miinusmärk neil kas siis peatub või vähemalt enam ei kasva. Ka nendel see neljas kvartal oli väiksem kahanemine võrreldes eelmise, 2016. aastaga," ütles Veskimägi.

Eesti suurima ajakirjade väljaandja, Ajakirjade Kirjastuse juht Merle Viirmaa-Treifeldt ütles ERR-ile kommentaariks, et ehkki reklaamiturul oli möödunud aasta keeruline, ei pea nemad oma ärimudelit muutma, kuivõrd reklaam moodustab vaid veerandi nende tuludest. Peamiseks sissetulekuallikaks on hoopis tellimused, mis püsivad stabiilsed.

"2017 ei olnud ajakirjade reklaamiturul lihtne, kuigi Ajakirjade Kirjastusel läks turu keskmisest langusest tunduvalt paremini. Loomulikult otsime ka meie uusi tulusid, suur eesmärk on online-reach'i kasvatamine ja digitulude teenimine. Selles osas olime 2017 väga edukad," kommenteeris kirjastuse juht. "Reklaamituru langus peatus küll Ajakirjade Kirjastuse jaoks juba eelmise aasta lõpul ja selle aasta esimesed kuud on olnud reklaamimüügis väga head. Loodan, et kogu meediasektoril läheb paremini."

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: