Uus erakond Alternativ för Sverige (AfS) ehk Alternatiiv Rootsile leiab, et Rootsi Demokraatidest on kujunenud "hambutu võimueliit", vahendas Yle.

"100 000 kroonini ulatuvate palkadega rootsidemokraatidest on saanud lodevad ja väsinud mugavusesoovijad," teatas esimees Gustav Kasselstrand uue partei asutamise puhul korraldatud pressikonverentsil.

Uue erakonna eesmärgid sarnanevad Rootsi Demokraatidele, kuid nende ideed on mingil määral radikaalsemad. Migratsioonipoliitika sisuks oleks nende nägemuse kohaselt eelkõige tagasisaatmismeetmed ning varjupaigataotlejate vastu võtmine lõpetataks koheselt.

"Neid ei pea integreerima, neil tuleb oma kodumaale tagasi minna," rõhutas Kasselstrand.

Erakonna esimees usub, et rahuolematus seniste parteidega, sealhulgas parlamendis opositsioonis olnud Rootsi Demokraatidega, on Rootsis suur.

Kasselstrand peab oma partei eeskujudeks sarnase nimega parteid Saksamaal - ehk erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD) - ja Prantsuse Rahvusrinnet.

Åkessoni arvates pole "rassistlikul äärmusliikumisel" kandepinda

Kasselstrand on endine Rootsi Demokraatide noorteorganisatsiooni juht.

Noorteorganisatsioonil tekkis erakonnaga tüli 2015. aastal ning selle tulemusena asutasid Rootsi Demokraadid sisuliselt uue noorteorganisatsiooni ning saatsid senise noortekogu ja selle juhid laiali. Nüüd on viimased aga uue partei asutanud ja konkurentideks tõusmas.

Rootsi Demokraatide esimees Jimmie Åkesson on aastate jooksul üritanud puhastada oma erakonda äärmuslikemast jõududest ning osa neist on nüüd samuti leidnud tee Alternatiiv Rootsile ridadesse.

Åkesson peab uut konkurenti rassistlikuks äärmusliikumiseks. Tema sõnul on nii Põhjamaade Vastupanuliikumine (PVL) kui ka Alternatiiv Rootsile nähtused, mida Rootsis näha ei soovita.

"Selliseid parteisid on ennegi asutatud. Äärmuslikult mõtlevaid inimesi on valijate seas siiski väga piiratud arv, seega ma ei ole mures," ütles Åkesson TV4 intervjuus.

TV4 poliitikaanalüütik Ulf Kristoffersson siiski leiab, et tegelikult on Åkesson siiski palju rohkem mures kui välja paistab. Teisest küljest võib paremalt tiivalt esile kerkinud konkurent anda valijatele märku, et Rootsi Demokraatidest on saanud nn salongikõlbulik partei.

"Ma olen õnnelik, kui see areng viib selleni, et meil õnnestub vabaneda inimestest, kellel on rassistlikke seisukohti ja kes on paistnud silma probleemse käitumisega," kommenteeris omakorda Rootsi Demokraatide pressiesindaja Henrik Vinge.

Valimised on septembris

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis 2018. aasta 9. septembril.

Peamisteks vastaspoolteks on paremtsentristlik opositsioon ja praegune vasaktsentristlik valitsuskoalitsioon koos oma liitlastega parlamendis.

Opositsiooni peamiseks jõuks on Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet), kelle toetus on pärast eelmise aasta oktoobrit, kui juhiks sai Ulf Kristersson, tõusule pööranud. Nende liitlasteks on Keskpartei (Centerpartiet), Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) ja Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna).

Valitsuse juhterakonnaks on peaminister Stefan Löfveni Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP). Valitsuse kuulub ka Roheline Partei (Miljöpartiet de gröna) ning valitsust on parlamendis toetamas valitsuskoalitsiooni mitte kuuluv Vasakpartei (Vänsterpartiet).