Statistikaameti (SCB) värskest arvamusküsitlusest, mida avaldatakse kaks korda aastas, tuleb välja, et Rootsi Demokraatide (Sverigedemokraterna) poolt annaks praegu hääle 18,5 protsenti valijatest ning võrreldes eelmiste, 2014. aastal toimunud valimistega on partei toetus kasvanud 5,6 protsendipunkti. Möödunud aasta novembris oli erakonna toetus veel 14,8 protsendi juures, vahendas Yle.

Praegune valitsus, mida juhivad sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) ja kuhu kuuluvad ka rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP), saaks hetkel 32,6 protsenti häältest. Kui neile lisada veel valitsusse mitte kuuluv, kuid parlamendis valitsuskoalitsiooni otsuseid sageli toetav Vasakpartei (Vänsterpartiet), oleks praeguse valitsuse toetus 40 protsenti.

Sotsiaaldemokraatliku partei saaks hetkel 28,3 protsenti häältest ning eelmise aasta novembriga võrreldes on võimuerakonna toetus langenud 4,3 protsendipunkti, eelmiste valimistega võrreldes 2,7 protsendipunkti.

Roheliste toetus on 4,3 protsendipunkti, mida on eelmiste valimistega võrreldes 2,6 protsentipunkti vähem. Vasakpartei toetus on seevastu eelmiste valimistega võrreldes kasvanud 1,7 protsendipunkti 7,4 protsendini.

Paremtsentristlik opositsioon, välja arvatud Keskpartei, on oma toetust mõnevõrra kaotanud.

Peamine parempoolne erakond Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) saaks praegu 22,6 protsenti ja Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) 4,4 protsenti häältest. Esimese toetus on võrreldes eelmiste valimistega 1,7 ja teise oma üks protsendipunkt vähem.

Kõige keerulisemas olukorras on Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna), sest nemad jääksid 2,9 protsendiga neljaprotsendilise valimiskünnise alla. Eelmiste valimistega võrreldes on nende toetus 1,7 protsendipunkti väiksem.

Keskpartei (Centerpartiet) toetus on viimaste aastate kõrgeimal tasemel - erakond saaks praegu 8,7 protsenti häältest ning võrreldes eelmise valimistega oleks see 2,6 protsendipunkti rohkem.

Riigiteadlane Henrik Oscarsson ütles kommentaariks, et sotsiaaldemokraatide toetust mõjutab see valijaskonna osa, kes pole oma otsust veel langetanud. Mõõdukas Koalitsioonipartei aga kaotab hääli Rootsi Demokraatidele.

Parlamendivalimised toimuvad Rootsis käesoleva aasta 9. septembril.

Välispoliitika puhul on tulevastel valimistel teemaks ka NATO liikmesus

Kuigi praegune valitsus on tõstnud - peamiselt Venemaast lähtuva võimaliku ohu tõttu - kaitsekulutusi ning teinud ka otsuse taastada ajateenistus, pole sotsiaaldemokraadid siiski asunud toetama Rootsi liitumist NATO-ga.

Seevastu on paremtsentristlik opositsioon - ehk Mõõdukas Koalitsioonipartei, Keskpartei, Liberaalne Rahvapartei ja Kristlikud Demokraadid - asunud avalikult NATO-ga liitumist toetama.

Paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraadid on NATO-ga liitumise vastu. Samuti olid nad koos paljude vasakpoolsetega vastu NATO võõrustamisleppele, mis parlamendis hiljem eelkõige valitsuskoalitsiooni ja paremtsentristliku opositsiooni häältega ülekaalukalt vastu võeti.