Kuid miks oli seda juhtumit just praegu vaja? Vastuse andis sellele küsimusele ehk Vene riigitelevisiooni ankur Kirill Klemeinov, kes esines möödunud nädalal uudiste-lugejana väga omapärases rollis.

"Tunnen kaasa igale kannatusele ja kohe kindlasti ei tunne sellise asja üle rõõmu ega soovi kellelegi surma. Kuid erandlikult, puhtalt pedagoogilisel eesmärgil ütlen, et kõik, kes unistavad sellisest karjäärist - reeturi amet on üks kõige ohtlikumatest ametitest maailmas. Statistika ütleb, et palju ohtlikum kui narkokulleri amet. Seda juhtub harva, et isikud, kes on valinud selle ameti, elavad rahus kõrge vanuseni. Alkoholism, narkomaania, stress, rasked närvirikked ja depressioon on vältimatud reeturi haigused ja sellest tulenevad infarktid, insuldid, liiklusõnnetused ning lõpuks ka enesetapud," teatas Klemeinov teleekraanil.

"Vremja" diktori tiraad tõestab veelkord, et Venemaal ei ole hullemat sõimusõna kui "kodumaa reetur". Kuid ega Kleimenov midagi omast peast välja ei mõelnud, sest president Vladimir Putin isiklikult on Skripali juhtumit kommenteerides öelnud, et reeturid lõpetavad alati halvasti.

"Kodumaa reeturitega" arvete õiendamisel on Venemaal, varem Nõukogude Liidus, pikk ajalugu.

Piisab kui meenutada, et Jossif Stalini "suurpuhastuse" ajal tapeti kuklalasuga või saadeti sunnitöölaagritesse sadu tuhandeid inimesi, kellelt kõigil peksti välja tunnistused, et nad on mõne vaenuliku võõrriigi luure agendid.

Teise maailmasõja ajal ootas sama saatus inimesi, kes juhtumisi sattusid elama Saksa okupatsioonitsoonis või neid vaeseid punaarmeelasi, kes langesid sakslaste kätte vangi. Stalin lasi oma vihavaenlase Lev Trotski jääkirkaga tappa isegi kaugel Mehhikos.

Ülehüpanud luurajatega on Kremli praegusel peremehel muidugi erisuhe. Olles ise olnud KGB agent ja pärast FSB ülemus, tunneb Putin ilmselt iga sellise juhtumi puhul, nagu oleks teda isiklikult reedetud.

Mitte asjata ei meenuta Skripaliga juhtunu samuti Vene luure reetnud Aleksandr Litvinenko kurikuulsat mürgitamist polooniumiga - ja ikka seal samal Inglismaal. Jääb vägisi mulje, et just Briti luure kroonijuveel MI6 on ära teeninud Kremli erilise viha.

Kättemaksja auhind on Venemaal mõistagi tänu ja austus. Litvinenko surmas kahtlustatav Andrei Lugovoi on näiteks Liberaaldemokraatliku Partei lugupeetud saadik riigiduumas.

Õhku võib jääda küsimus, miks võeti Skripal ette just nüüd, kui ta oli niikuinii juba ammu vahetatud välja venelaste jaoks luuranud kurikuulsa Anna Chapmani vastu.

Vastus võib olla üsna lihtne - ükskord agent,agent kogu eluks; ükskord reetur, reetur igaveseks. Tuletagem meelde, et vähem kui nädala pärast on Venemaal presidendivalimised ning selline reeturi karistamine läheb hästi kokku Putini macho-kuvandiga.

Mälu värskendamiseks: kui Moskva korterelamutes toimusid 1999. aastal kahtlased plahvatused, ilmus toona veel suhteliselt tundmatu Putin pressikonverentsile ja lubas kõik terroristid "mättasse lüüa" - kas või peldikus. Sellest kurikuulsast lausest sai tema populaarsus tuule tiibadesse.

Rahvasuu muidugi ütleb, et kui pole tabatud, pole ka varas. Nii Litvinenko kui ka Skripali juhtumi puhul puuduvad otsesed süütõendid Kremli seotuse kohta ja neid ei saa ka kunagi olema. Täpselt sama kehtib ka võimude halastamatute kriitikute Anna Politkovskaja ja Boriss Nemtsovi mõrvade kohta. Sest kui laiemat Vene sisepoliitilist pilti vaadata, siis kas polnud ka nemad mitte "kodumaa reeturid"? Kremli praeguse juhtkonna jaoks on kodumaa armastusel ja vankumatus truuduses võimudele võrdusmärk vahel.