Haigekassa hinnangul on Kagu-Eesti sündide arv langenud tasemele, kus piirkonna vahetut sünnitusteenust peaks pakkuma vaid kaks haiglat – Lõuna-Eesti haigla Võrus ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Seejuures ei suleta 1. oktoobrist Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondasid kehva kvaliteedi tõttu, vaid langevate sündide tingimustes pole teenuse osutamine lihtsalt jätkusuutlik.

Kui sünnitajate arv langeb alla 300 sünnituse aastas, ei tasu teenuse osutamine end Einasto hinnangul lihtsalt ära. “Peame tegema investeeringuid aparatuuri ja ruumidesse. Lisaks sellele tagama personali arengu. Kui sünde on liiga vähe, siis peame hakkama laenama ressursse teistest valdkondadest,” rõhutas Mart Einasto Vikerraadio saates “Uudis+”.

Einasto nentis, et sünnitused on kindlasti emotsionaalne teema, kuid tema hinnangul peab mõistma, et vähekasutust leidva sünnitusteenuse kadumisel võidavad paljud teised meditsiiniteenused, mille järele on Kagu-Eesti piirkonnas palju suurem nõudlus. Millised teenused täpsemalt võidavad Einasto ei täpsustanud.

Põlva haigla nõukogu esimees rõhutas, et Põlvast ja Valgast kaob vaid vahetus sünnitusteenus. Raseduse jälgimiseks vajalikud teenused nagu näiteks ämmaemanda teenus ning emale ja lapsele vajalikud sünnitusjärgsed teenused säilivad.

Tulevastele noortele Kagu-Eesti emadele soovitas Einasto sünnitama sõita Võrru. “Võru on 20 pluss kilomeetrit eemal. Tegelikult arvame, et nii mugavas situatsioonis pole praktiliselt kuskil piirkonnas inimesed. Tuletame meelde, et sünnitusteenuse osutamine on lõpetatud Läänemaa haiglas Haapsalus, Jõgeval ja Raplas. Igalt poolt mujalt on olnud palju pikem tee minna sünnitama ja seal ei ole juhtunud midagi drastilist,” rääkis Einasto.

Noor ema Põlvamaalt: kohalik haigla tundus turvalisem ja inimlikum

ERR.ee portaalile rääkis oma kogemusest Põlvamaal Veriora vallas elav noor ema Mari-Liisa Parder. Tema raseduse kulgu jälgiti Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuid sünnitustähtaja lähenedes tekkis küsimus, et kui maakohast tuleb sõita kiiresti sünnitama, siis on lähim valik Põlva haigla. Tõsiasja selgumisel uuris Parder teiste Põlva haigla patsientide kogemust ning teda tabas meeldiv üllatus – viimase viie aasta jooksul pole ühelgi perel olnud Põlva haigla sünnitusosakonnale ühtegi etteheidet.

Seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi kohta levis teave, et sünnitusosakonnas ei jagu kõigile perepalateid ning juhul kui isegi õnnestub privaatne palat saada, siis peab selle eest tasuma 40 eurot päevas. Põlva perepalati päevatasu on seevastu 15 kuni 20 eurot. “Tartu jättis professionaalse, aga külma mulje. Põlva kasuks pani otsustama ka isiklik kolmepäevane kogumus, kui viibisin Tartus sünnituseelses osakonnas,” rääkis Parder.

Nii leppis pere kokku, et kui sünnitusel tekivad komplikatsioonid sõidetakse Tartusse aga kui kõik tundub minevalt ladusalt võetakse suund koduse Põlva haigla suunas. “Elame 35 kilomeetri kaugusel nii Põlva haiglast kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumist. Teel haiglasse tundsime, et kõik läheb praegu nii, nagu peab minema ja komplikatsioone ei ole – läheme Põlvasse,” meenutas noor ema.

Kahjuks tekkisid sünnitusel siiski komplikatsioonid, mistõttu tehti Parderile erakorraline keisrilõige. “See kõik toimus väga-väga kiiresti ja mul ei tekkinud kordagi hirmu, et midagi võiks valesti minna. Haiglas olin üheksa päeva ja sel ajal hoolitseti meie eest väga hästi. Olime alati informeeritud ning kaasatud raviotsuste langetamisse,” tunnustas Parder Põlva arstide tööd.