Üle 70 protsendi Eesti lastest sünnib kolmes suurhaiglas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ida-Tallinna keskhaiglas sündinud nelikud.
Ida-Tallinna keskhaiglas sündinud nelikud. Autor/allikas: ITK pressimaterjalid

Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis sünnib üle 70 protsendi Eesti lastest, samas kui aastal 1996 jäi see arv 40 protsendi kanti. Sünnituste kogunemine suurhaiglatesse on olnud vajalik kvaliteetse teenuse pakkumiseks ning näiteks Läänemaa, Jõgeva ja Rapla sünnitusosakondade sulgemise järel tegelikult probleeme ei tekkinud, ütles naistearstide seltsi president Made Laanpere.

Märtsi keskel teatas haigekassa, et tänavu oktoobrist suletakse Põlva ja nõukogu heakskiidu korral ka Valga haigla sünnitusosakond. Pärast neid sulgemisi saavad Eesti naised sünnitada 12 haiglas ehk lisaks kolmele Tartu ja Tallinna suurhaiglale veel Rakveres, Järvamaal, Kuressaares, Pärnus, Narvas, Hiiumaal, Viljandis ning Lõuna-Eesti haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas.

Haigekassa statistika näitab, et sünnituste arv on kümne aastaga vähenenud: kui 2007. aastal oli sünnitusi 15 860, siis mullu 13 215. Sünnitajate arv on toonasega võrreldes kahanenud kõigis haiglates peale TÜ Kliinikumi ning sellest ei ole puutumata jäänud ka peatselt suletavad haiglad.

Ka sünnitust võimaldavaid haiglaid on selle perioodi jooksul vähemaks jäänud, sest suletud on Rapla haigla ning ka Fertilitase erahaigla enam sünnitusabiteenust ei paku.

2007. aastal oli Põlva haiglas 348 sündi, mullu aga 233. Valgas tõi lapse ilmale toona 231 ja mullu 137 sünnitajat. Samas sündis Ida-Tallinna Keskhaiglas eelmisel aastal üle 4000 ning Lääne-Tallinna Keskhaiglas üle 3200 lapse. Kõige väiksem sündide arv on Hiiumaa haiglas, kus tuli eelmisel aastal ilmale 40 last ehk paarikümne võrra vähem kui kümmekonna aasta eest.

Kahe- ja kolmesaja vahele jäi sünnituste arv mullu Järvamaa, Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglas.

Samas rõhutas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg, et 2007. ja 2017. aasta andmed ei ole hetkel enam üks-ühele võrreldavad, sest 2007. aastal tehti statistikat teistsuguse erialanimetusega ning aja jooksul võivad olla mingite pakettide taga olnud erinevad teenused ja toimingud.

Kuna haigekassa kodusünnitusi ei rahasta, ei ole neil selle kohta ka täpsemaid arvandmeid, kuid Eesti sünniregistri kohaselt moodustavad need sünnitustest 0,5 protsenti.

Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige Marge Mahla ütles, et keskmiselt jääb kodusünnituste arv aastas 30-60 vahele. Ise kogub ühing andmeid kodusünnituste kohta eelkõige ämmaemandusabi kvaliteediga seoses.

"Sünniregistri andmetel oli haiglast väljaspool planeeritud e kodusünnituste arv aastal 2007 45 ja aastal 2016 45. Kuna 2017. aasta riiklik statistika ei ole veel kättesaadav, siis meie andmetel kodusünnituste arv hüppeliselt tõusnud ei ole," sõnas Mahla.

Made Laanpere rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et kuna Eestis ja maailma arenenud maades on rasedus ja sünnitus väga turvalised, oleme unustanud, et iga sünnitus seab ohtu naise tervise ja ka elu. Igal aastal sureb maailmas üle 500 000 naise ainult raseduse ja sünnitusega seotud komplikatsioonidesse.

"Pooldame, et igal inimesel on õigus sünnitada seal, kus ta soovib, aga me ei saa selle sooviga anda järele patsientide turvalisuse ja kvaliteedi osas," sõnas ta ja tõi näitena Soome, kus on väikseid haiglaid kinni pandud, tuginedes andmetele, et kvaliteet on sõltuvuses aastasest sünnituste arvust tervishoiuasutuses.

Kui 1996. aastal toimus TÜ Kliinikumis ning LTK-s ja ITK-s umbes 40 protsenti sünnitustest, siis praegu on seal neid üle 70 protsendi.

"Oleme nende aastate jooksul väga palju teinud selleks, et riskirasedad, kel on mingid võimalused komplikatsioonidega sünnituseks ja kõik enneaegsed tuuakse suurtesse haiglatesse," rääkis Laanpere ja tuletas meelde, et Läänemaal ja Jõgevamaal suleti sünnitusosakond aastatel 2002 ja 2003 ning Raplas aastal 2012.

"Mingit probleemi nende sulgemise järel ei ole tegelikult olnud. /.../ Küsimus on selles, et kui sünnitusabis on väga kehv olukord, tuleb reageerida kiiresti ja selleks on vaja meeskonda - lastearsti, anestesioloogi, verekeskust, diagnostikaaparatuuri, mida kõike tuleb rakendada väga lühikese aja jooksul ja see pole neis väikestes haiglates alati võimalik," tõdes ta.

Haiglaväliste sünnituste osakaal ei ole Laanpere sõnul pärast väikeste haiglate kinnipanekut suurenenud. Ka ei ole karta, et suuremate haiglate koormus Põlva ja Valga sünnitusosakondade sulgemise järel üle jõu käivaks kasvab, sest demograafiliste näitajate järgi väheneb sünnituseas olevate naiste arv veelgi.

Teisipäeval anti riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 2700 inimese allkirjaga petitsioon Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu ning sünnitusabi osakonna töö jätkamise ja selle töö rahastamise jätkamise poolt.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: