Põlva vald ei kavatse haigla sünnitusosakonna sulgemisega leppida ({{commentsTotal}})

{{1521197520000 | amCalendar}}

Põlva vallavanema Georg Pelisaare sõnul ei kavatse nad haigekassa värskelt teatavaks tehtud otsusega sulgeda Põlva Haigla sünnitusosakond võitluseta leppida. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ütles, et sünnitusi jääb paraku aasta-aastalt vähemaks ja enam ei käida Eestis sünnitamas ka Venemaalt ja Lätist.

Haigekassa teatas neljapäeval otsusest sulgeda oktoobrist Põlva Haigla sünnitusosakond ning kui Valga Haigla nõukogu sellele heakskiidu annab, siis ka sealne sünnitusosakond.

Keskerakondlasest vallavanem Pelisaar ütles ERR-ile, et on otsusest väga nördinud, sest ehkki Põlva Haigla sünnitusosakonna võimalikust sulgemisest on räägitud juba mitu aastat, siis seni on haigekassaga kokkuleppele jõutud, et sünnitusosakonda hoitakse, kuni sünnitusi on aastas üle 200.

"Seda enam, et tegemist on väga kvaliteetset teenust pakkuva sünnitusosakonnaga ja sünnitajaid käib meil mitte ainult Põlvamaalt, vaid väljastpoolt Põlva maakonda ja isegi naabrite juurest Venemaalt," sõnas ta.

Pelisaar ütles, et kui eelmisel talvel valmistati vastavalt valitsuse poliitikale ette lepingut Põlva Haigla aktsiate müügiks Tartu Ülikooli Kliinikumile, millega TÜK omandas 51 protsenti Põlva Haigla aktsiatest, siis oli lepingus kirjas punkt, et sünnitusosakond jätkab vähemalt tänavuse aasta 31. detsembrini.

"Kui me nüüd oleme alles saanud uues kuues haigla toimima, siis teatatakse kohe aktsionäride lepingu rikkumisest," oli vallavanem rahulolematu.

Tema kinnitusel ei kavatse vald sünnitusosakonna sulgemisega võitluseta leppida.

"Kuivõrd tegemist on enamusaktsionäriga, kes ka selle otsuse realiseerimise või uue otsuse taga on, siis me kõigepealt mõistagi üritame läbi rääkida Tartu kliinikumiga kui Põlva Haigla teise omanikuga selles osas, et me saaksime võib-olla teha mingeid teisi otsuseid. Kuigi ma saan aru oma partneritest, et selle taga on pigem haigekassa surve, sest tegelikult tuli informatsioon isegi sealtpoolt, et sünnitusosakonna rahastamine lõpetatakse poole aasta pealt," ütles Pelisaar.

Ta tõdes, et peale läbirääkimiste ei ole omavalitsusel kuigi palju võimalusi midagi ette võtta, sest kõne alla võiks ju tulla sünnitusosakonna lisarahastamine omavalitsuse poolt, aga rahakott on haigekassa käes ja kui nemad osakonna rahastamise täies mahus lõpetavad, siis sajaprotsendiliselt seda ülal pidada oleks vallal väga keeruline.

Sulgemisotsusel on Pelisaare hinnangul ka regionaalpoliitiline mõõde, sest sünnitusosakond on märgilise tähendusega üksus, mis annab noortele tõuke selles suunas, kas elada Põlvamaal ja sinna jääda. Ta tõi välja, et ainuüksi Põlva vallas elab ligi 3000 20-35-aastast noort.

Vallavanema sõnul jäävad haigla teised osakonnad kahtlemata toimima ning räägitud on ka sellest, et taastusraviosakonda ja selle rahastamist suurendatakse.

Lätlane enam Lõuna-Eestis ei sünnita

Kui varem on räägitud, et Põlva Haiglasse tullakse sünnitama Venemaalt ning Valga haiglas käib palju Läti sünnitajaid - näiteks 2012. aastal olid ligi pooled Valga haiglas sündinutest lätlased -, siis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ning kõigi kolme Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Mart Einasto tõdes, et praeguseks on olukord muutunud.

"Valga puhul Läti sünnitajad kadusid ära "nipsust" mõni aasta tagasi, kui Läti riik otsustas, et nad ei maksa enam nii lihtsalt sünnitusabi Eestis kinni, Lätis endas on selle teenuse hind oluliselt odavam. Kogu Läti tervishoid on teistsugustel alustel ja odavamate hindadega, palgadki madalamad, aga see on Läti probleem," selgitas Einasto.

"Lõppkokkuvõttes nad on renoveerinud oma Valmiera haiglat ja ei maksa sünnitusi kinni, sellega kadusid Läti sünnitajad Valgast ära ühe hoobiga. Päris null ei ole, mõned ikka aastas on, aga üldiselt väga vähe. Võrreldes nende sadadega, mis seal oli, on nad tõesti ära kadunud," lisas ta.

Ka Põlvas on Venemaalt tulnud sünnitajaid Einasto sõnul tunduvalt vähemaks jäänud. Põhjuseks pidas ta Venemaal toimuvat alates maksevõime vähenemisest kuni kogu poliitilise olukorrani.

Einasto märkis, et Põlva sünnitusosakonnas ei olnud kvaliteet otseselt halvem kui mujal. "Aga teisest küljest, kas me siis peame ootama ära, kuni ta halveneb ja siis seda vaatama? Tegelikult aastaringselt peamiselt kaks arsti seda teenust osutavad, tööseaduse kohaselt nad ei tohiks lakkamatult valves olla. Sealt kõik need küsimused hakkavad," lausus ta.

Kui teenuse eest saadav raha on nii väike, et ei taga meeskonna ülalpidamist, siis võetakse seda Einasto sõnul teistelt teenustelt ja siis jäävad ka need kiratsema. Kõik probleemid süvenevad tasapisi aasta-aastalt, sest sünnitusi jääb vähemaks.

Einasto lubas, et kõik Põlva ja Valga sünnitusosakondade töötajad võetakse tööle Lõuna-Eesti Haiglasse või Tartu Ülikooli Kliinikumi ning tööta ei jää keegi.

"Arvan, et suurem osa jäävad edasi Põlva haiglasse tööle, seal on teistsuguseid ülesandeid, mida saab teha, ja tervishoiutöötajate järele on vajadus kõikidel suur," tõdes ta.

Pärast kõnealuse kahe sünnitusosakonna sulgemist tundub Einasto sõnul, et praeguse sünnituste arvu juures on sünnitamiseks kohti piisavalt, ehkki kõik sõltub sellest, kui palju meil sünnitajaid leidub.

"Kui Eestimaa jääb inimestest tühjaks, siis pole midagi teha, pole ka haiglaid vaja, aga praegusel hetkel, kui need kaks kohta lõpetavad selle teenuse osutamise, siis arvan, et ülejäänutele jagub tööd piisavalt," usub ta.

Haigekassa: inimesed liiguvad suurtesse keskustesse

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemist on kaalutud mitu aastat.

Tema sõnul peaks kvaliteetse sünnitusabi tagamiseks olema sünde aastas vähemalt 300, naistearstide seltsi soovitusel isegi kuni 500.

"Me arvame, et see sünnitusteenus on midagi tavalist ja midagi igapäevast. Tegelikult on sünnitusabiteenus väga spetsiifiline teenus. Selle teenuse osutamiseks, et see kõik läheks hästi, et oleks nii ema kui ka titaga kõik korras, toimetab tegelikult terve meeskond," rääkis Parv.

"Tegelikult valmisolek selleks meeskonnaks ja kogu infrastruktuuriks peab olema 24/7, lisaks opiplokk, vereteenistus, intensiivravi jne. Ja see kohustus kõike seda tagada seabki küsimuse alla, kus millise arvu pealt on oluline seda sünnitusabi osutada," lisas ta.

Parv tõdes, et inimesed liiguvad ravile suurtesse keskustesse.

"Me teame oma rahvastiku prognoosi, me teame rahvastiku üldprognoosi ja teame, et sünnituste arv väheneb ja kui sünnituste arv jääb stabiilseks või kasvab, siis see on ikkagi suuremates keskustes," sõnas ta.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: