Üle tüki aja on riigikogu juhatuse valimistel pinevust
Veel paari nädala eest ennustasid poliitikud ja ajakirjanikud, et riigikogu juhatuse valimised kulgevad üllatustevaba rahulikkusega. Erimeelsused Reformierakonnas, mis tõid kaasa Hanno Pevkurilt asespiikri koha võtmise Kalle Laaneti kasuks, lisasid toimuvasse määramatust. Päev enne valimisi näib ometi kõik ettemääratud olevat, aga selgus saabub täna.
Sotsiaaldemokraatide (SDE) kandidaat riigikogu esimeheks on Eiki Nestor ja Keskerakond laseb Enn Eesmaal aseesimehena jätkata. Mõlemad võivad arvestada valitsusliitu kuuluvate Keskerakonna, SDE ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) häältega.
Kui Reformierakond on üksmeelselt Kalle Laaneti taga, siis pole ometi põhjust arvata, et temagi osutub automaatselt juhatusse valituks.
Parlamendi opositsiooniparteide mitmed saadikud on viimaste päevade omavahelistes vestlustes arutanud, et nad võiksid visata riigikogu juhatuse valimistel puid juurde Reformierakonna sisetüli lõkkesse, mis tähendaks, et keegi neist esitaks parlamendi asespiikri kandidaadiks Reformierakonna lahkuva esimehe Hanno Pevkuri. Intriig oleks selles, et oma fraktsioonis jäi Pevkur opositsioonile kuuluva asespiikri üle otsustamisel häältega 10:13 alla partei järgmise esimehe Kaja Kallase toetatud Kalle Laanetile.
Kui Vabaerakond, EKRE, "aknaalused" Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson ning näiteks osa IRL-i saadikutest toetaksid riigikogu aseesimeeste salajasel hääletusel Pevkurit, jääksid Laanet ja tema toetajad tühjade pihkudega.
Pevkur poliitkombinaatoritega kaasa ei lähe
Pevkur välistas sellise kombinatsiooni ja ütles, et partei enamuse vastu ei lähe.
Kui keegi peaks teda esitama asespiikri kandidaadiks, siis... "Siis ma tänan usalduse ja toetuse eest ning taandan ennast," ütles Pevkur ERR-ile kiiresti. "Reformierakonna fraktsioon tegi oma otsuse esmaspäeval. Erakonna esimehena ei soovi ma näha tarbetuid intriige. Reformierakond peab olema väärikas ja usaldusväärne. Seetõttu kutsun oma toetajaid toetama Kalle Laanetit."
Üks nime avalikustamist mitte soovinud riigikogu liige ütles ERR-ile, et Pevkuri arvestuste kohaselt saaks ta oma erakonnast kolm-neli häält. "Küllap ta ei soovi sildu päriselt põletada, mida ta Laaneti kui partei ametliku favoriidi vastu kandideerides teeks."
"Ma tunnistan ausalt, et tegin Pevkurile pakkumise seada tema kandidatuur üles, kuid ta ise loobus. Otsustasime, et me kurja talle tegema ei hakka," ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik.
Kas on aga võimalik, et konkurents opositsioonile kuuluva riigikogu aseesimehe kohale võiks siiski tekkida, kui Vabaerakond või EKRE otsustavad enda kandidaadid üles seada?
Vabaerakond ja EKRE on sisuliselt pealtvaataja rollis
Vabaerakond otsustas, et nemad oma kandidaati riigikogu juhatusse, kelleks on varasemalt olnud Krista Aru, seekord üles ei sea. Niikuinii poleks neil ka koos Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) võimalust oma esindajat isegi riigikogu aseesimeheks valida. Neil lihtsalt napib hääli.
EKRE on kaalunud Eiki Nestori vastu Enn Põlluaasa kandidatuuri üles seadmist, kuid tema šansid on olematud. Hääli, mis Põlluaasa võiksid tõsta riigi formaalselt inimeseks nr 2, ei ole tal kusagilt võtta. Lõpliku otsuse, kuidas juhatuse valimisel talitatakse, langetab EKRE fraktsioon neljapäeva hommikul.
Riigikogu juhatuse valimise reglement näeb ette, et riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid seavad üles riigikogu liikmed, seejärel annavad kandidaadid nõusoleku kandideerida. Nii esimehe kui aseesimeeste valimisel on igal riigikogu liikmel üks hääl. Hääletamine on salajane.
Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab nendest kahest rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks see, kes häälte arvult teiseks jäi. Võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel korraldatakse valimise lisavoor.
Otseülekannet riigikogu juhatuse valimistelt saab ERR.ee vahendusel vaadata neljapäeval algusega kell 10.
Toimetaja: Indrek Kuus