"Poliitilise konkurendina ma vaatan seda muidugi kahjurõõmuga, Erakond, kes ei suuda oma siseintriige ja sisepingeid viisakalt, soliidselt juhtida, aga pretendeerib uuesti peaministritoolile, ei ole hea sõnum ka rahvale," kommenteeris Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid.

Hanno Pevkurile tehakse liiga, kurvastasid kaamerate ees nii opositsiooni- kui koalitsioonipoliitikud, kui ta omade poolt neljapäeval riigikogu juhatuse aseesimehe kohalt tõugati.

Kolme nädala pärast aprilli keskel, kui Kaja Kallasest saab erakonna juht, jääb Pevkur ilma ka Reformierakonna esimehe kohast ja mitut ministriametit pidanud mehest saab tavaline parteisõdur.

"Sellist eemaldamist, nurka mängimist, mõnitamist sellisel viisil, kus võetakse kõik käest ära, ma arvan, et see julmuse aste on ka palju näinud Keskerakonna jaoks üllatav," arvas Karilaid.

Ajakirjanikud on Hanno Pevkuri tagapingile saatmisest vahendanud sel nädalal kümneid lugusid. Reformierakonnast kinnitatakse, et mingit tüli pole.

"Ma ei tea täpselt, mis nende tülide all silmas peetakse," ütles näiteks riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus.

Riigikogu aseesimehe kohale Pevkuri kõrvale teise kandidaadi ülesseadmist nimetas Pentus-Rosimannus hoopis konkurentsiks ja ütles, et terve sisemine poliitiline konkurents on hea. "Täielikku üksmeelt on ilmselt Põhja-Koreas ja Metsakalmistul."

Poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju nentis, et olukord Reformierakonnas normaalne ei ole.

"Et küllap see siseelu peab seal olema niivõrd dramaatiline, niivõrd keeruline, et täisjõus meesterahvad ootamatult öösiti või hommikuti kirjutavad pressiteateid või saadavad e-maile, et nad loobuvad poliitikast või lahkuvad kas Eestist või erakonna juhtimispositsioonilt. Et midagi on seal lahti ja see ei ole normaalne," lausus ta.

Mullu 13. detsembri hommikul kirjutas Hanno Pevkur, et loobub kandideerimast Reformierakonna esimeheks, öeldes et toetab sel kohal Kaja Kallast.

"Ma arvan, et siin ei ole mingit kahtlust, et Reformierakonnas on sisevastuolud. Ja eks kõigis Eesti erakondades on need olnud. Reformierakonnal lihtsalt nad ei ole varem väga välja löönud, sest et partei on olnud võimu juures, on olnud ressurssi ja ametikohti, mida jagada," leidis Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts.

Reformierakonna sisetülide alguse paigutavad poliitikavaatlejad peaministriportfelli kaotamisest märksa varasemasse aega.

"Et kui me meenutame siin aastaid 2010, 2011 enne Reformierakonna rahastamisskandaali, siis ju räägiti meedias täiesti avalikult sellest, et kas Kristen Michal või siis Keit Pentus-Rosimannus on selle erakonna uued liidrid, selles ei ole mingit kahtlust. Aga me näeme ju, kuidas tegelikult need sündmused läksid, need olid täielikult etteaimamatud. Kumbki neist sattus skandaali, ka erakonnal tervikuna ei läinud kõige paremini," meenutas Saarts.

2014. aastal loobus Andrus Ansip peaministri kohast ja tema portfelli pidi saama Siim Kallas.

Jahmatusest toibununa korraldas Reformierakond kibekiirelt hääletuse ja peaministrikoha võitis Taavi Rõivas. Hanno Pevkur jäi napilt teiseks. Vastne peaminister Rõivas hääletati mõni nädal hiljem erakonna esimeheks.

"Et pigem võiks arvata, et olukorras, kus oleks olnud aega kampaaniat teha erakonna sees, näiteks kuus kuud erinevatel tippkandidaatidel uueks juhiks saamisel, ei oleks sellist olukorda tekkinud. Aga kuna tekkis ja ei saanud erakonna liidriks inimesed, kes tegelikult kõige rohkem tahtsid seda," märkis Kaju.

Pingeline ja armutu võitlus esimehe koha pärast läks lahti, kui Reformierakond kaotas võimu ja Taavi Rõivasel tuli taanduda. Favoriidiks peetud Kristen Michali asemel toetasid parteilased oma kongressil hoopis plekitu mainega Hanno Pevkurit. Kaja Kallas oli Pevkuri toetajana tema selja taga.

Nüüd on kõik muutunud ning riigikogu aseesimehe valimiste eel nahutas Kaja Kallas Pevkurit oma avalikkuse ette jõudnud kirjas.

"Kui me vaatame neid viimaseid protsesse, siis ega need leerid ja need inimesed on mõnevõrra niisugustes leerides ka vahetunud. Et luuakse niisuguseid ajutisi ad hoc liite ja see on niisuguse võimuvõitluse puhul ja määramatuse puhul täiesti loogiline. Seda oleme ka näinud teistes erakondades," selgitas Saarts.

Kui eesmärk on saavutatud, läheb liit laiali ja uuteks eesmärkide jaoks tehakse uued liidud. Poliitika pole sõpruskond, seal ei kallistata üksteist, tunnistas Karilaid, kes on Keskerakonna ärevatel aegadel olnud nii Edgar Savisaare meeskonnas, kuid hiljem hoopis Ratase omas.

Reformierakonna silmnähtavad pinged ja jõujoonte väljajoonistumine võib Kaju hinnangul olla seotud eesseisva valimisnimekirjade kokkupanekuga. "Et sellest ka võib-olla see tänane ümberrivistumine ja uute jõujoonte väljajoonistumine. See kindlasti hakkab seda protsessi mõjutama. Ja ma arvan, et võime näha seal veel koledusi," prognoosis Kaju.

Aprilli keskel saab Kaja Kallasest Reformierakonna esimees ja temalt oodatakse suurte ambitsioonide ja tugevate isiksustega erakonna kokkuliitmist.

Keit Pentus-Rosimannus rääkis, et suurem osa tema parteikaaslastest on valmis ühtselt tegutsema ja Kaja Kallase meeskonnas kaasa lööma. "Kaja Kallas on mind oma meeskonda kutsunud, ma olen öelnud, et ma tahan igati kaasa aidata selleks, et erakond saaks liidetud. Selliseks üheks tugevaks tiimiks."

Kuidas Kaja Kallas hakkama saab, et julge keegi ennustada.

"Ma arvan, et kõige ohtlikum tendents, mis Kaja Kallase puhul saab olla, on see, et temast saab esimees kellegi teise juhitud erakonnas. Olgu selleks siis Kristen Michal või mõni teine," arvas Saarts.

Saartsi hinnangul tasandatakse vastuolud, kui Reformierakond on valimiste järel valitsuses, kui partei jääb opositsiooni, võivad pinged taas välja lüüa ja tekkida uued jõujooned.