Meriväljale jahisadama kavandaja vastused ümarlaual osalejaid ei rahuldanud ({{commentsTotal}})

Pirita linnaosavalitsuses teisipäeva õhtul toimunud ümarlaual Merivälja muuli detailplaneeringu üle ühise seisukohani ei jõutud. Linnaosavanem Alina Tubli ütles, et arendaja vastused jätsid õhku palju küsimusi ning linnaosakogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul tuleks planeeringuga võib-olla üldse aeg maha võtta.

Merivälja muuli kohale aadressil Ranna tee 1 peaks planeeringulahenduse eskiisi kohaselt tulema jahisadam koos kolmekorruselise teenindushoonega, kuid pärast mitut arutelu linnaosakogus ning asumiseltside aktiivset vastuseisu kavandatavatele mahtudele otsustati kokku kutsuda ümarlaud.

Alina Tubli ütles ERR-ile, et teisipäevaõhtusel ümarlaual oli silma järgi otsustades koos umbes 70 inimest ning läbi arutati juba varem kohalike elanike ja seltside poolt laekunud ettepanekud ja küsimused.

"Ranna tee 1 kinnistu omanikul ja ka projekteerijal oli võimalik küsimustele vastata. Ümarlaud kestis natuke üle 2,5 tunni ja kokkuvõttes jäi väga paljudele küsimustele arendaja - see tähendab omaniku või projekteerija vastus natuke poolikuks või kesiseks," tõdes Tubli.

Tema sõnul ei saadud kindlat vastust näiteks selle kohta, kas ja millisel määral on nad nõus hoonete mahtu vähendama. Lisaks oli detailplaneeringu lähteülesandes Tubli sõnul kirjas, et rahvale peaks arutamiseks olema rohkem kui üks planeeringuvariant, kuid tellija sellega ei arvestanud ja esitas ainult ühe.

"Väga palju küsimusi jäi õhku, millele tundus, et arendaja ei soovinudki vastata," sõnas Pirita linnaosavanem.

Nüüd läheb planeering edasi linnaosakogu linnaplaneerimise komisjoni, kes teeb otsuse, kas toetab seda, toetab täiendustega või ei toeta üldse. Siis liigub see linnaosakogusse, kelle otsus on omakorda soovituslik linnaosavalitsusele.

Kohalikud soovitavad planeeringu katkestada

Ümarlaual osalenud Merivälja Aedlinna Seltsi juhatuse liikme Külli Krooni sõnul kinnitas arendaja kohalolnutele, et arendust kavandatakse ilma äriplaanita ning huvi on üksnes detailplaneeringu kehtestamise ja võimaliku ala edasimüügi vastu.

"Elanikud seevastu väljendasid, et mis tahes sadamahoone funktsioonist väljapoole jääva hoone lubamine kaldale loob põhjendatud kahtluse muude ebasobivate arengute tekkimiseks kaldapealse ala hoonestamisel ning Pirita rannahoonele võimalike sarnaste stsenaariumide tekkimiseks," lausus ta.

Lisaks tõid elanikud välja, et paik ei sobi looduslikult sadamaalaks. Ette heideti ka esmatähtsate mereuuringute puudumist, mistõttu ei ole detailplaneeringu seletuskirjal ja keskkonnamõjude hinnangul tegelikku kaalu. Seega pole teada, milliste ehituslike ja merekeskkonna säästmise tingimustega tuleb arvestada.

Kroon ütles kohal olnud Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teaduri Kai Künnis-Beresi öeldule toetudes, et looduslik rannikuala piki Ranna tee äärt tuleb alles jätta, sest pärast Reidi tee valmimist rohkem selliseid rannikualasid Tallinnasse enam ei jäägi.

Elanikel ei ole Krooni sõnul midagi selle vastu, et Merivälja muul võiks saada naabriks kohviku ja kasvada kohaliku piirkonna vajadustele vastavaks hooajaliseks jahtide sildumiskohaks, kuid planeeringulahenduses välja pakutud kujul ei ole see vastuvõetav ega teeni kohalike huvi ja seepärast oleks parim lahendus praegune plaan sellisel kujul katki jätta.

Lisaks märkisid elanikud, et nende hinnangul ei ole ala planeerimine eraldiseisvalt ülejäänud Ranna teega külgnevast alast põhjendatud.

Rajasalu: selguse saamine võtab aega

Pirita linnaosakogu esimees Ülle Rajasalu ütles, et lahkus ümarlaualt enne selle lõppu, kuid talle jäi mulje, et Merivälja inimesed ei taha muuli kohale mitte midagi.

"Minu meelest see moderaator, niinimetatud kaasamisnõunik oli nõrk ja ei valitsenud saali," tõi ta välja. "Ma mõtlesin, et see koosolek on asjalik, et tulevad ettepanekud. Need ettepanekud on tehtud, aga kõik on ikkagi selles laadis, et sinna see ei sobi, nad ei taha seda".

Seltside nõudmiste kohta ütles linnaosakogu esimees, et nende ainus nõudmine ongi see, et sinna ei tuleks mitte midagi. Ometi oli üldplaneering avalikus menetluses ja jahisadama koht on sinna ka määratud.

Samas sõnas Rajasalu, et on rääkinud ka paljude inimestega, kes ütlevad, et see on tõesti väga problemaatiline koht. Ta ütles, et käis hiljuti vaatamas Kakumäe sadamat ning Meriväljale kindlasti nii suurt sadamat tulla ei saa - mahud peaksid olema poole väiksemad.

"Inimesed pelgavad, et sadamat ei tule, et nähakse ette kolmekordne hotell, restoran ja jahisadama maja, aga lõpuks läheb ta lihtsalt korterelamuks. See jäi kõlama," kirjeldas Rajasalu ümarlaual toimunut. "See on selge, et planeeringu elluviimine on väga kallis. Aga olen ka kuulnud seda, et praegu arendaja tahab lihtsalt planeerida ja hiljem müüa. Jutte on seinast seina ja kus see tõde täna asub, ma ei oskagi praegu vastata. Selleks läheb lihtsalt natukene aega, et kogu selgus saada".

Rajasalu ütles, et kohal olnud merebioloogi hinnangul ei olegi Meriväljale võimalik sellist sadamat rajada. Linnaosakogu esimees oli enda sõnul esialgu palju optimistlikum, aga leiab nüüd, et võib-olla oleks targem tõesti aeg maha võtta ning kuulata mereasjatundjaid, kes oskavad lainete liivale paiskumisest ja mere liikumisest rohkem rääkida. Ülepeakaela ei saa tema sõnul otsuseid teha, sest teema on raske.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: