Kaja Kallas ütles Reformierakonna üldkogul peetud "troonikõnes", et nii suurtes võlgades kui praegu pole Reformierakond kunagi olnud. Samal ajal vajab erakond raha järgmiseks valimiskampaaniaks (2019. toimuvad nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimised).

"On selge, et riigieelarvelistest eraldistest selleks ei jätku. Oleme ausad ja mööngem seda. Mulle on talumatu mõte, et me oleme võlgu," sõnas Kallas, kes valiti erakonna esimeheks Hanno Pevkuri asemele.

ERR-i uudisteportaali käsutuses olevast Reformierakonna mullusest majandusaasta aruandest selgub, et Reformierakonna 2017. aasta omakapitali miinus oli 737 890 eurot ja aruandeaasta tulemi miinus 1 019 286 eurot (aasta varem plussis 688 362 euroga).

Tulud kaks miljonit, kulud kolm miljonit

Reformierakonna kõik kulud kokku 2017. aastal olid 3 053 969 eurot. Erakonna tulud olid samal ajal 2 034 837 eurot. Põhitegevuse tulem oli seega miinuses 1 019 132 euroga ning koos intressitulude ja -kuludega olid aruandeaasta tulemis lõpuks 1 019 286 eurot miinust.

Et eelnevate perioodide akumuleeritud tulem ehk sisuliselt varasemate aastate jaotama kasum oli 281 396 eurot, siis erakonna netovara miinus oli 2017. aasta lõpus 737 890 eurot.

Aruandes öeldakse, et "Reformierakonna 2017. aasta kahjumi katmine ja positiivse netovara taastamine järgmistel perioodidel on oluline, et tagada erakonna kohustuste täitmine, liikmete, toetajate ja võlausaldajate kindlustunne ja erakonna poliitikate jätkuv elluviimine."

Samas märgitakse aruandes, et erakonnal on olemas arusaamine ja teadmine netovara taastamiseks ja tegevuse jätkuvuse tagamiseks. Peamise lahendusena nähakse selles ligi 1,6-miljonilist riigieelarvelist toetust, mis tänu valimiste vahe-aastale peaks aitama miinust tasandada. Samas lubatakse kriitilisemalt hinnata erakonna seniseid kulutusi ja koguda rohkem liikmemaksu.

"Prognooside kohaselt saame järgmist aastat alustada positiivse omakpitaliga ning viia edukalt läbi 2019. aasta riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniad."

Tööjõukulud kasvasid

Aruandest selgub ka, et rahalisi toetusi ja annetusi kogus Reformierakond mullu 1 993 967 eurot, mis on pea 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (1 803 181). Sellest riigieelarveline toetus oli 1 607 822 eurot ning eraisikute annetused 386 145 eurot. Liikmemaksu kogus erakond 2017. aastal 21 735 eurot. Erakonna sümboolika müügist sai Reformierakond 19 135 eurot.

Suurim kulurida Reformierakonnal olid tegevuskulud 2 321 722 eurot ulatuses, millest poliitilise tegevuse kulud olid 2 008 396 eurot ning majandamiskulud 313 326 eurot. Poliitilise tegevuse kulud aasta varem olid 381 990 eurot. See suur vahe on tingitud mullu toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ning sellele tehtud kulutustega.

2017. aastal olid Reformierakonna tööjõukulud 693 642 eurot, mis on ligi 200 000 eurot enam kui 2016. aastal (494 087 eurot).

Aasta varasemaga võrreldes kasvasid ka tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused. Kui 2016. aastal kulus sellele 57 017 eurot, siis 2017. aastal 105 529 eurot.

Kui Reformierakonna netovara oli aasta lõpus miinuses ligi 740 000 euroga, olid teised erakonnad valdavalt plussis. Miinuses oli erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmetel ka Sotsiaaldemokraatlik erakond (miinus ligi 109 000) ja Rohelised (miinus ligi 24 000 eurot). Vabaerakond oli plussis ligi 508 000, Keskerakond 332 000, IRL 286 000 ja EKRE 154 000 euroga.