ERR Jerevanis: armeenlased tahavad, et riik astuks sammu demokraatia poole
Kolmapäev on näidanud seda, et Armeenia rahvas pole rahul, et tagasi astus ainult peaminister, vaid nõuavad jätkuvalt, et tagasi astuks kogu valitsus.
"Meeleavaldajad on täna jälle Jerevani tänavatel ja tegelikult ei ole see lugu kaugeltki lõppenud. Inimesed ei ole rahul, et tagasi astus üksnes peaminister, nüüd soovitakse, et tagasi astuks kogu valitsus ja et Armeenia võtaks üldse täiesti uue suuna. Jutt ei käi isegi niivõrd euroopalikust suunast, kuivõrd lihtsalt demokraatlikumast suunast, sest Armeenia on tegelikult küllaltki sõltuv ja mõjutatud Venemaast," rääkis Jerevanis viibiv ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel ERR-i raadiouudistele.
"See, mis toimub siin, ei ole praegu näiteks üldse võrreldav Ukrainaga, kuna Ukrainas tegid inimesed ikkagi kindla valiku pöörata nägu Brüsseli poole ja selg Moskvale. Siin üritatakse tegelikult sisepoliitiliselt puhastuda ja astuda samm demokraatia suunas sellisel moel, et ka Venemaaga ei olda tülis," lisas ta.
Kannel ütles, et inimesed on hommikust saadik tänavatel ning meeleavaldajaid on palju.
Ajakirjaniku hinnangul käivad praegu ka teatud läbirääkimised opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Osa neist mingil määral ilmselt ka Euroopa Liidu vahendusel.
"Arvan, et need läbirääkimised käivad, käib kassi-hiire mäng. Rääkisin mõne inimesega, kes teavad rohkem kui tavaajakirjanik. Nemad väitsid, et käib võimude poolt opositsiooni survestamine sellega, et justkui kuulutatakse välja mingisugused läbirääkimised, aga siis need jälle katkestatakse," ütles Kannel.
Tema sõnul on mõlemad osapooled veendunud, et neil on võimalus olukorrast võitjana välja tulla.
"Mõlemad pooled on veendunud, et neil on veel olemas šanss ja mõlemad pooled - nii opositsioon tänavatel kui ka valitsus, kes tegelikult ikkagi ei tahaks tagasi astuda - nagu ootavad, kumb pool esimesena eksib või väsib. Opositsioon on täiesti veendunud, et sel korral õnnestub neil valitsus ikkagi murda. Samas ei tea ka keegi täpselt, mis saab siis, kui opositsioon võidab," ütles Kannel.
Ta märkis, et praegu ei saa ka öelda, et opositsioon jääb kindlasti kaotajaks pooleks, sest armee on suurel määral meeleavaldajate poolel.
Opositsiooni arvates on paari kuu pärast Armeenias ees ootamas uued valimised.
"Ma arvan, et Armeenia on näidanud, kuidas vahetada riigis võimu vägivallatult, verd valamata ja rahva hääle jõul. Väga kahju, et Armeenia kuulub selliste riikide hulka nagu Aserbaidžaan ja Venemaa, kus valimistega ei ole võimu mitte kunagi vahetatud. Mina, kui kõige suurema opositsioonilise partei Õitsev Armeenia peasekretär, võin kindlusega öelda, et teeme oma maal kõik selleks, et need valimised, mis toimuvad, ma arvan, kahe kuu pärast, oleksid vabad ja viidaks läbi liberaalselt," ütles Naira Zograbjan "Aktuaalsele kaamerale".
Analüütikute hinnangul on läbi saanud revolutsiooni kergem osa. Käimas on see, mis lõpuks ka tulemuse otsustab ja mida me tänavatel tegelikult ei näe.
"Me näeme praegu teist etappi, muutuste institutsionaliseerimist. Peaministri tagandamine oli lihtsam. See, mida me praegu näeme, on hoopis suurem väljakutse, mis sisaldab kõnelusi ja läbirääkimisi, võimu jagamist ja erakorralistele valimistele vastuminekut," kommenteeris Regional Studies Centeri analüütik Richard Giragosian.
Endine saadik Venemaal ja üks tänastest opositsiooniliidritest Stepan Grigorjan on veendunud, et Armeeniast võib saada demokraatlik riik ning seda hoolimata sellest, et Armeenia on tugevalt sõltuvuses Venemaast. Grigorjan rõhutab, et kaks nädalat tagasi ei uskunud keegi ka seda, kui ta ütles, et peaminister lahkub oma ametipostilt.
"Täpselt 12 päeva tagasi, kui ma seda ütlesin, ma andsin siin pressikonverentsi ja ajakirjanikud küsisid minult sama asja. Ma ütlesin neile, et kohtume kahe nädala pärast
ja te saate aru, et ma ei ole idealist. Võim vahetatakse. Ja ütlen veel enam. Paljud inimesed ütlesid, et me austame sind, ta on tark, kuid esimest korda ta nüüd ikkagi eksib. Ma ei eksinud. Revolutsioon on käimas," rääkis Grigorjan.
Üks, mida armeenlased Lääne maailmale ette heidavad on ükskõiksus kõige selle suhtes, mida opositsioon praegu üritab. Vaatlejad on ette heitnud, et Lääne saatkonnad Jerevanis on vait, Euroopa Liit ei ütle midagi. Kolmapäeval oli siiski näha Euroopa Liidu, Kreeka ja Briti lippudega autosid Jerevanis sõitmas.
Meeleavalduste eestvedaja Nikol Pašinjani sõnul ei saa Vabariiklik Partei jätkata, sest muidu on peaministri kohalt lahkunud ekspresidendil Serž Sargsjanil võimalus kulisside tagant võimul jätkata.
Jerevanis on tänavatel suurendatud ka politseinike arvu, seni ei ole nad toimuvasse sekkunud.
Kolmapäevaks kavandatud Pašinjani ja peaministri kohusetäitja Karen Karapetjani kohtumine jäi ära, sest viimane pidas eeltingimusi võimatuks.
Eelnevalt pakkus ta erakorraliste valimiste korraldamist. Karapetjan hoiatas, et Armeenia majandus võib saada tugeva hoobi, kui protestid väga kaua kestavad.
Toimetaja: Merili Nael, Mall Mälberg