Pašinjan esitati ainsana Armeenia peaministri kandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1525092600000 | amCalendar}}
Nikol Pašinjan 29. aprillil Jerevanis meeleavaldusel.
Nikol Pašinjan 29. aprillil Jerevanis meeleavaldusel. Autor/allikas: Sputnik/Scanpix

Protestiliider Nikol Pašinjani esitati esmaspäeval ainsaks kandidaadiks Armeenia peaministri kohale enne teisipäeval peetavat parlamendihääletust uue valitsusjuhi üle.

"Elki fraktsiooni koosolekul esitati Armeenia peaministrikandidaadiks Pašinjan," ütles Elki fraktsiooni liige Admon Marukjan ajakirjanikele.

Enne seda leidis aset Pašinjani kohtumine Elki fraktsiooni juhtidega.

Pašinjan on Elki üheksaliikmelise parlamendifraktsiooni esimees.

Kandidaatide esitamise tähtaeg sai ümber Eesti aja järgi kell 17. "Ainus kandidaat on Nikol Pašinjan," teatas parlamendi pressiesindaja Arsen Babajan.

Armeenia 105-kohaline parlament hääletab uue peaministri üle 1. mail erakorralisel istungil ning kandidaat vajab peaministriks saamiseks 53 häält. Protestiliider on kutsunud peatama üle kahe nädala pea katkematult kestnud proteste muutuste läbiviimiseks Kaukaasia riigis, et pidada enne hääletust kõnelusi kõigi parlamendis esitatud poliitiliste jõududega.

"Meie ees seisab ülesanne lahendada poliitiline kriis riigis," lausus Pašinjan parlamendis ajakirjanikele. "Kui homme peaministrit ei valita, siis kriis ei lahene." 

Pašinjani kandidatuurile on viimastel päevadel toetust avaldanud opositsioonierakond Õitsev Armeenia (Tsarukjan) ja veel teinegi opositsioonipartei, kellel on parlamendis kahe peale kokku 31 saadikukohta. Protestiliidrit on lubanud toetada ka erakonna Dašnaktsutjun seitsmeliikmeline saadikurühm.

Protestiliidril on parlamendis koos 46 häält ning ta vajab peaministriks saamiseks veel seitsme saadiku toetust.

Parlamendienamust omava valitseva Vabariikliku Partei parlamendisaadik Vahram Bagdasarjan ütles, et võimuerakond ei kavatse blokeerida Pašinjani teed peaministritoolile. See tähendab, et opositsioonijuhi kandidatuuri võivad toetada ka mõned parlamendis 56 kohaga esindatud võimupartei rahvasaadikud.

Protestiliider kinnitas, et ei kavatse vabariiklaste toetust paluda. "Ma ei pea ja ma ei kavatse neid meelitada," lausus ta.

Pašinjan lubas, et kui ta peaks peaministriks saama, korraldatakse riigis kahe kuu jooksul ennetähtaegsed parlamendivalimised.

Paljud vaatlejad peavad opositsioonijuhi peaministriks valimist tõenäoliseks. "Ma ei näe praktiliselt mingeid takistusi sellele, et Pašinjan saab homme peaministriks," ütles poliitikaanalüütik Hakob Badaljan AFP-le. "Valitseb poliitiline konsensus, et kriisi lahendamine sel viisil teenib riigi huve."

Analüütik Ervand Bozojan ütles, et Pašinjanil on õnnestunud panna armeenlased uskuma, et neil on õigus määrata ise oma riigi tulevikku. "Inimesed pole alates 1990. aastate algusest uskunud, et selline muutus on võimalik. Nüüd nad näevad, et see on võimalik. Rahvas on üllatunud ja Nikolist on saanud kangelane," lausus ta AFP-le.

Armeenias kestab poliitiline kriis alates 12. aprillist, kui opositsioon alustas meeleavaldusi endise presidendi ja peaministri Serž Sargsjani katsete vastu uue valitsemissüsteemi raames võimule jääda.

Protestid vallandas Sargsjani otsus jääda presidendiametist lahkumise järel võimule peaministrina pärast Armeenia üleminekut presidentaalselt valitsemissüsteemilt parlamentaarsele süsteemile eesotsas suurte volitustega peaministriga.

Parlament valiski 9. aprillil presidendina teise ametiaja lõpetanud Sargsjani 17. aprillil peaministriks, kuid ta otsustas kuus päeva hiljem protestide survel tagasi astuda.

Peaministri kohusetäitjaks sai senine asepeaminister Karapetjan, kes on Vene riikliku gaasikontserni Gazprom endine tippametnik.

Protestiliider kutsus peatama üheks päevaks meeleavaldused

Pašinjan kutsus varem oma poolehoidjaid loobuma esmaspäeva õhtuni kodanikuallumatusest.

"Mul on homme (esmaspäeva) hommikul väga tähtis töö parlamendis. Mul on kohtumised kõigi fraktsioonidega, et langetada pärast kohtumisi otsus ja edastada teile informatsioon, et Armeenia peaministri valimine 1. mail on garanteeritud," ütles Pašinjan pühapäeva õhtul Jerevani Vabariigi väljakul oma poolehoidjatele.

"Ma ei saa rahulikult tööd teha, kui kodanikuallumatuse aktsioonid jätkuvad. Me võtame homme aja maha. Me kohtume homme kell 17 meeleavaldusel, kus ma teavitan teid minu kohtumiste ja töö tulemustest," lisas ta.

Pašinjan kinnitas, et on valmis saama Armeenia valitsusjuhiks.

"Ma ütlen vastutustundega, et olen valmis võtma Armeenia peaministri ametikoha. Ma teenin armeenia rahvast," sõnas ta.

Pašinjan pooldab Armeenia sõjaväe tugevdamist

Pašinjani hinnangul vajab Armeenia suhete stabiilseks muutmiseks Aserbaidžaaniga tugevat sõjaväge.

"Aserbaidžaan ajab ebakonstruktiivset ja agressiivset poliitikat. Meie ülesanne on tugevdada sõjaväge, kõrgendada lahinguvalmiduse taset. See on ainus viis Aserbaidžaani tagasisaamiseks konstruktiivsesse sängi," ütles Pašinjan esmaspäeval ajakirjanikele.

Opositsioonijuht ütles ka, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühma kaaseesistujariigid "peavad soodustama Bakuu agressiivse retoorika lõpetamist ja selle naasmist läbirääkimiste raamidesse".

Pašinjan ütles ka: "Toetan täielikult Mägi-Karabahhi võime ja rahvast".

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased.

2016. aasta aprillis leidis aset viimase 20 aasta tõsiseim vägivallapuhang, mis nõudis üle 100 inimelu, mille käigus kasutati raskerelvastust ning mille tulemusena suutsid Aserbaidžaani väed hõivata mõned Armeenia ja selle toetatud separatistide käes olevad alad.

Olukorra lahendamist on siiani üritanud edutult vahendada OSCE Minski rühm, kuhu kuuluvad Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Soome ja Türgi ning kaaseesistujateks on Venemaa, USA ja Prantsusmaa.

Pašinjan: Venemaal ja Armeenial on strateegilised suhted

Venemaal ja Armeenial on liitlas- ja strateegilised suhted ning Jerevan peaks arendama suhteid Euroopa Liiduga, kuid mitte teiste suhete arvelt, ütles opositsioonijuht Nikol Pašinjan esmaspäeval.

"Armeenia-Venemaa suhted on tõepoolest strateegilised ja liitlaslikud. See on reaalsus, mida peame arvestama," lausus Pašinjan kohtumisel võimuloleva Vabariikliku Partei fraktsiooniga.

"Mis puudutab Kollektiivset Julgeolekulepingu Organisatsiooni (KJLO), siis oleks kasulik täpsustada, millised on selle ühenduse raamistikus liitlas- ja millised partnerlussuhted," ütles ta.

"Vastastikused kohustused tuleks kirja panna, et täpselt sõnastada ka ootusi. Me ei tõstata KJLO-st lahkumise võimalust," ütles protestiliider.

Lisaks rõhutas ta vajadust tihendada suhteid Euroopa Liiduga.

"Peaksime arendama suhteid EL-iga, kuid mitte suhete arvelt, mis meil teiste riikidega on. On vale nimetada meie liikumist ameerika- või venemeelseks. Meie liikumine on armeeniameelne," lisas Pašinjan.

Armeenia välisminister arutas USA abivälisministriga olukorda riigis

Armeenia välisministri kohusetäitja Edvard Nalbandjan arutas telefonitsi USA abivälisministriga Euroopa ja Euraasia küsimustes Wess Mitchelliga poliitiliste sündmuste kulgu riigis.

Armeenia välisministeeriumi esmaspäevase teate kohaselt soostusid kaasvestlejad, et sisepoliitiline kriis tuleb lahendada põhiseaduse raames.

Nalbandjan ja Mitchell arutasid ka Mägi-Karabahhi konflikti olukorda. "Pooled kinnitasid OSCE Minski rühma kaaseesistujate avalduse tähtsust," seisis teates.

Märgiti, et jutuks tuli ka USA-Armeenia suhete arendamine.

Mitchell vestles esmaspäeval ka opositsioonierakonna Elk ja protestiliikumise juhi Nikol Pašinjaniga, kellest võib teisipäeval saada Armeenia uus peaminister.

Armeenia president kutsus vältima provokatsioone Mägi-Karabahhis

Armeenia president Armen Sarkissian kutsus kõiki asjast huvitatud pooli vältima provokatsioone vaidlusaluses Mägi-Karabahhi piirkonnas.

"Kutsuksin kõiki sel hetkel, Armeeniale keerulisel hetkel, mille eest ei ole keegi kaitstud, vaoshoitusele. Et ei oleks mingeid provokatsioone, konflikte Mägi-Karabahhis," ütles Sarkissian Valgevene televisioonile.

"Vale aeg selleks," rõhutas ta.

Armeenia president väljendas ka veendumust, et "rahuprotsessi kaudu, läbirääkimistega me saavutame lõpptulemusena selle (Mägi-Karabahhi) küsimuse lahendamise".

EL-i delegatsioon Armeenias kutsus vaoshoitusele ja läbirääkimistele

Euroopa Liit toetab Armeenia pingutusi õitsva demokraatliku ühiskonna arendamiseks, seisis EL-i Armeenia esinduse ja Armeenias asuvate EL-i riikide saatkondade avalduses.

"Selle taustal on erakordselt tähtis kõigi osapoolte kõikehõlmav dialoog valitsuse põhiseadusele vastava moodustamise küsimuses kõigi Armeenia kodanike huvides. EL jätkab selles küsimuses Armeenia presidendi Armen Sargsjani püüdlustele kaasa aitamist. Toetame pingutusi õitsva demokraatliku ühiskonna arendamiseks," seisis avalduses.

"On tähtis, et korrakaitseametkonnad ja kodanikud, kes kasutavad oma õigust vabalt arvamust avaldada, näitaksid üles vaoshoitust ja sallivust," märkis EL esindus.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: