Fotod ja videod: Põhja- ja Lõuna-Korea liider vahetasid sooja käepigistuse ({{commentsTotal}})

{{1524794280000 | amCalendar}}

Põhja- ja Lõuna-Korea liider vahetasid reedel enne ajaloolist tippkohtumist sooja käepigistuse üle kaht riiki lahutava demarkatsioonijoone.

"Mul on hea meel kohtuda," ütles Lõuna-Korea president Moon Jae-in oma ametivennale Kim Jong-unile, kellest sai esimene Põhja liider, kes Korea sõjast saadik seda naaberriiki külastab.

Kim omakorda tervitas enne tippkohtumist uue rahuajastu saabumist.

"Uus ajastu algab nüüd -- ajaloo ja rahuajastu alguspunktis," kirjutas Kim külalisteraamatusse kõneluste toimumispaigas Rahumajas, mis asub demilitariseeritud tsooni Lõuna poolel.

Enne kõnelustele suundumist astus Moon hetkeks omakorda Põhja-Korea pinnale.

Lõuna-Korea liider loodab tippkohtumiselt julget lepet

Moon Jae-in ütles reedese tippkohtumise algul oma Põhja-Korea ametivennale Kim Jong-unile, et loodab kõnelustelt julget lepingut.

"Ma loodan, et me peame otsekoheseid kõnelusi ja saavutame julge lepingu, et saaksime teha suure kingituse kogu Korea rahvale ja inimestele, kes soovivad rahu," märkis Moon.

Kim väljendas omalt poolt valmisolekut südamlikeks, siirasteks ja ausateks kõnelusteks, märkides, et Koread ei peaks kordama minevikku, kus nad ei suutnud kokkuleppeid täita. Ta ei viidanud otseselt tuumaküsimusele selles läbirääkimiste osas, mida televisioonis otse üle kanti.

Kimi ja Mooni kohtumisel tulevad muu hulgas kõne alla Põhja-Korea tuumaprogramm ja kahepoolsed suhted. Korea sõda lõppes 1953. aastal, kuid ametlikku rahulepet ei ole seni sõlmitud.

Kohtumise lõpus peaksid riigijuhid ilmselt allkirjastama mingi leppe või deklaratsiooni ja tegema ühisavalduse.

Plaanis kohtumine Trumpiga

Koreade tippkohtumine peaks sillutama tee Kimi ja Ühendriikide presidendi Donald Trumpi võimalikele kõnelustele, mis on kavandatud kas mai lõppu või juuni algusesse.

Trump avaldas neljapäeval lootust, et reedel alanud Koreade tippkohtumisel tehakse edusamme tulevase rahu suunas.

"Me loodame, et kõnelustel tehakse edusamme tulevase rahu ja õitsengu suunas kogu Korea poolsaarel," on öeldud Valge Maja avalduses.

"Ühendriigid hindavad tihedat koordineerimist oma liitlase, Korea Vabariigiga ja ootavad kannatamatult elavaid arutelusid valmistumisel lähinädalateks kavandatud kohtumiseks president Donald J. Trumpi ja Kim Jong-uni vahel."

Põhja-Korea mainis taasühendamist

Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA kirjutas enne kohtumist, et "Kim on valmis avatud südamega arutama ... kõiki esilekerkivaid probleeme Koreade-vaheliste suhete parandamisel ning rahu, õitsengu ja Korea poolsaare taasühendamise saavutamisel".

Agentuur ei maininud tuumarelvitustamist, kuid see teema on kahtlemata kõnelustel tähtsal kohal.

Mullu korraldas Pyongyang oma kuuenda ja seni võimsaima tuumaplahvatuse ja katsetas rakette, mis on suutelised küündima USA mandriosani. Tema tegevus pingestas olukorda ning Trump ja Kim vahetasid teravaid isiklikuid solvanguid ja sõjaähvardusi.

Moon kasutas Pyeongchangi taliolümpiamänge võimalusena käivitada Koreade vahel dialoog ning ütles, et tema kohtumine aitab valmistada pinda Pyongyangi ja Washingtoni tippkohtumisele.

Trump on nõudnud Põhja-Korealt täielikku, kontrollitavat ja pöördumatut tuumarelvadest loobumist.

Kuid Soul jahutas neljapäeval ootusi, öeldes, et Põhja tehnoloogilised edusammud tuuma- ja raketiprogrammides tähendavad, et igasugune leping erineks oma olemuselt fundamentaalselt denukleariseerimislepetest 1990. ja varastel 2000. aastatel.

"Just see muudab selle tippkohtumise nii palju keerulisemaks," lausus Lõuna-Korea presidendi sekretariaadi juht Im Jong-seok.

Taust: Kim on esimene Põhja-Korea juht, kes piiri ületab

Kim oleks esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületab, ning Lõuna-Korea võtab teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsib Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ta ei tule.

Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leiab aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.

Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.

Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.

Läbirääkimised leiavad aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning esialgsetel andmetel lähevad Põhja-Korea esindajad lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.

Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutavad riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutatakse nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.

Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.

Kuigi päevakava on väga sümboolne ja rahumeelne, on hetkel veel üsna ebaselge, kui palju õnnestub seal ka mingeid reaalseid edusamme teha.

2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.

Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.

Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine, peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: