Panmunjomi nn rahukülas ehk läbirääkimistekohas aset leidev kohtumine peaks algama kohaliku aja järgi kell 9.30 (Eesti aja järgi kell 2.30), vahendasid BBC ja Yle.

Kim oleks esimene Põhja-Korea juht, kes demilitariseeritud tsoonis asuva kontrolljoone ületab, ning Lõuna-Korea võtab teda vastu sõjaväelise tseremooniaga. Samas püsib Kim demilitariseeritud tsoonis ja otseselt Lõuna-Korea territooriumile ta ei tule.

Kahe Korea kunagised juhid on varem kohtunud kahel korral, aastal 2000 ja 2007. Need kohtumised korraldati mõlemad Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis, kuid reedene kohtumine leiab aset pingelises ja kahe riigi relvajõudude poolt valvatavas demilitariseeritud tsoonis.

Kuigi Korea sõda lõppes juba 1953. aastal pole kahe riigi vahel endiselt rahulepingut sõlmitud.

Kimiga koos on üheksaliikmeline delegatsioon, kelle seas on ka tema õde Kim Yo-jong ja riigi tseremoniaalne riigipea Kim Yong-nam, kes olid Põhja-Koread esindamas lõunanaabri juures toimunud taliolümpiamängudel. President Mooniga on koos seitse inimest, nende seas kaitseminister, välisminister, Korea ühendamise minister ja peastaabi ülem.

Läbirääkimised leiavad aset piiriküla Lõuna-Korea poolses osas asuvas Rahu majas ning esialgsetel andmetel lähevad Põhja-Korea esindajad lõunasöögiks tagasi oma territooriumile.

Enne pärastlõunaseid kõnelusi istutavad riigijuhid ühiselt ka rahu sümboliseeriva puu, kusjuures istutamisel kasutatakse nii Põhja- kui ka Lõuna-Koreast toodud mulda. ka kastmiseks kasutatav vesi on toodud kahest poolsaare osast.

Kohtumise lõpetab demilitariseeritud tsooni Lõuna-Korea poolel aset leidev pidulik õhtusöök.

Kuigi päevakava on väga sümboolne ja rahumeelne, on hetkel veel üsna ebaselge, kui palju õnnestub seal ka mingeid reaalseid edusamme teha.

2011. aastal alanud Kim Jong-uni valitsusajal on Põhja-Korea tuumaprogramm kiiresti edasi arenenud - eelmisel aastal korraldas Põhja-Korea oma ajaloo kuuenda tuumakatsetuse, samuti on toimunud rohkelt raketikatsetusi, mis on olnud väidetavalt üha edukamad.

Osana viimase aja lepituspoliitikast on Pyongyang küll teatanud katsetuste peatamisest, kuid samas on Põhja-Korea teate kohaselt selle sammu põhjuseks see, et taotletud "eesmärk" olevat saavutatud ja seega ei lähe uusi katsetusi enam vaja.

Kui kokkusaamine Mooniga sujub, peaks mai lõpus või juuni alguses Kim omakorda kohtuma ka USA presidendi Donald Trumpiga, kellega Põhja-Koreal läks vahepeal vägagi teravaks ja ähvardavaks sõnasõjaks. Samuti on esitatud nõudmisi, sealhulgas ka Hiina poolt, et Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmine, peaks tähendama ka USA vägede lahkumist Lõuna-Koreast.