Viis erineval elualal tegutsevat inimest algatas poliitilise liikumise "Eesti 200", pakkudes poliitikutele valimiste eel manifesti Eesti elu muutvatest sisulistest uuendustest. Liikumise algatajad ei välista muutumist erakonnaks ning osalemist märtsis toimuvatel riigikogu valimistel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Manifestile on alla kirjuitanud sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar, IT-ettevõtja Priit Alamäe, pankur Indrek Nuume ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas.

Manifesti koostajate hinnangul keskendub Eesti poliitiline arutelu sisuliste muutuste asemel olemasoleva pisiparandamisele. Kristina Kallas ütles, et rahvastiku vähenemise ning inimeste suurematesse linnadesse koondumise tõttu tuleb Eestis otsida lahendusi tervishoiusüsteemile, koolisüsteemile, transpordivõrgule, sotsiaalsüsteemile.

"Hakkame nüüd siis arutama, kuidas me seda riiki üleval peame - riiki ennast ehk siis riigi juhtimist, seda ametite põhist suurt süsteemi, kuidas see juhtimine on eri tasanditel, et kui palju peaksid omavalitsused tegema, kui palju riik, et me ei dubleeriks, sest Eesti on väike, inimesi on vähe," rääkis Kallas.

Ta lisas, et arutada tuleb, mis on majanduse suur plaan, kui Eestil pole töökäsi, kas ja millist tööjõu sisserändepoliitikat ajada või tuleb mujal maailmas inimesed Eesti ja Eesti firmade heaks tööle panna, nagu teeb näiteks Rootsi.

Lisaks tuleks tema sõnul kokku leppida looduskaitse põhimõtetes ning milliseid taristuprojekte me vajame. Ka hariduse kvaliteet ning sotsiaalteenuste kättesaadavus ei tohiks tema sõnul sõltuda inimese elukohast. Kui erakonnad need ideed oma platvormidesse võtavad ning soovivad neid, on liikumise eesmärk täidetud. Kui liikumise taha koondub palju inimesi, võib sellest aga saada partei.

"Kui nad tahavad minna oma jõuga neid asju lahendama, siis on küsimus selles, kas me formeerime erakonna ja läheme oma jõuga neid asju lahendama," ütles Kallas.

Ta lisas, et see, kas minnakse valimistele, selgub sügisel. Kristina Kallas tunnistas, et aruteludel on lisaks ettevõtjatele ja riigiametnikele osalenud ka poliitikuid.

Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson ütles, manifesti teemad on olnud ka valimisdebattide kesksed teemad ja neid on ka programmides, kuid iseküsimus on, mis neist koalitsiooniläbirääkimistel on järgi jäänud.

Jakobsoni sõnul pole pääs riigikokku mõeldamatu. "Iseküsimus on tõesti see, et kuhu see erakond siis ideoloogilisel skaalal hakkab paiknema, kuhu nad ennast siis hetkel veel paigutada ei taha. Aga kuhu tuleb paigutuda, kas või valimisväitluste ja kõige muu sellise kontekstis ja ka koalitsioonivalikute kontekstis," selgitas politoloog.

Jakobson ütles, et ka valijal on oluline mõista, kas tegemist on tehnokraatidega, kes tegelevad abstraktsete küsimuste lahendamisega või on tegu inimestega, kellega jagatakse maailmavaadet.

Riigikokku pääsuks on tema hinnangul neil vaja määratleda maailmavaade või jääda nii selgelt eksperdi agenda juurde, et inimestel ei teki küsimust, kuhu nad mingis küsimuses ideoloogiliselt paigutuvad.