Alamäe: tulevad kuud näitavad, kas kiitus "Eesti 200" manifestile on tõsine
"Eesti 200" manifestile alla kirjutanud IT-ettevõtja Priit Alamäe ütles, et liikumise tõstatatud teemad on keerulised ja ebameeldivad, kuid need tuleb lahti rääkida. Tema sõnul näitavad tulevad kuud, kas erakonnad on oma positiivset tagasisidet manifestile tõsiselt mõelnud.
IT-firma Nortal juht Priit Alamäe rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et liikumise "Eesti 200" ideed on saanud päeva jooksul palju positiivset tagasisidet. Ta loodab, et see jätkub.
Kuigi on räägitud, et liikumine võib muutuda vajadusel ka erakonnaks ning kandideerida riigikogu valimistel, siis Alamäe sõnul praegu sellele ei mõelda.
"Täna mõtleme selle peale, kas ühiskonnas on piisavalt palju positiivset reaktsiooni nendele teemadele, mis me oleme üles tõstnud. Me vaatame ühiskondlikku reaktsiooni ja selle pealt mitte meie ei otsusta, kas sellest peaks tekkima mingi erakond, vaid inimesed otsustavad, kas selline vajadus on üldse olemas," rääkis ta.
Suurim probleem, mis "Eesti 200" manifestile alla kirjutanute sõnul on vaja Eestis praegu lahendada, on tööjõuturult kaduvate inimeste arv ning sellega seoses omakorda küsimus, kas me suudame oma riiki kümne aasta pärast üleval pidada.
"Sellega seoses on kaks teemat üleval: esiteks, kuidas me suudame oma riiki ümber mõelda selliselt, et ta oleks meile rohkem jõukohane, ja teiselt poolt see, kuidas me suudame riiki tööle tuua neid inimesi, keda ise tahame siin riigis näha," lisas Alamäe. Tema sõnul ei tähenda see ainult tööjõu sisserännet.
"Meie eesmärk on tuua inimesi, kes on meie ühiskonnale vastuvõetavad, kes tõstavad meie ühiskonna kvaliteeti igal juhul. Teine küsimus on see, kuidas panna ka inimesed väljaspool Eestit meie majanduse heaks töötama nii, nagu paljud Eesti inimesed töötavad praegu Rootsi, Soome või Saksamaa majanduse heaks," selgitas ta.
"Eesti 200" liikumine tõi välja oma ideed kuues valdkonnas. Alamäe tõdes, et tõstatatud teemad on keerulised ja kohati väga ebameeldivad.
"Oleme ausad, need ei ole sellised positiivsed, toredad hääli toovad asjad, millest oleks inimestega tore rääkida. Need on pikad, vastikud, pikki arutelusid nõudvad asjad ja me tahame need lahti rääkida," rääkis ta.
Alamäe sõnul on erakonnad teretulnud neid ideid üles korjama ja ellu viima.
"Partei mõte on mingeid ideid ellu viia. Ega keegi ei ärka hommikul üles mõttega, et tahaks õudselt parteid teha. Tahaks ikka nagu positiivselt maailma muuta. Ja see, kui meie ideed ka keegi teine üles korjab - jumal hoidku. Eks seda tulevad kuud näitavad, kas see kiitus taga on ka tõsine," ütles Alamäe.
Manifestile alla kirjutanud Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et "Eesti 200" liikumine ei ole kujundanud kindlat maailmavaadet, sest esmalt soovitakse tõstatada neile olulised teemad olenemata sellest, kas need kukuvad paremale või vasakule poole.
Tõnnisson on kindel, et erakonna loomiseks vajaliku 500 mõttekaaslase leidmine ei ole raske.
"Iga inimene tuleb omal ajal, omas vormis välja siis, kui tema jaoks need olulised teemad on fookuses või ta saab oma ekspertarvamust avaldada või siis, kui on aeg tema jaoks küps. Jääme ootama," rääkis Tõnisson, kelle hinnangul võiks manifesti toetajad neljapäeva õhtuks olla juba sadu.
"Kunagi oli ta 40, võib-olla täna õhtuse seisuga on juba 400, kes mõtleksid samas suunas. Seda on raske prognoosida.
Toimetaja: Merili Nael