Ka ministrite nimekirja peab riigipea Itaalia põhiseaduse kohaselt heaks kiitma ning alles siis saab uus valitsus minna parlamendi ette usaldushääletusele, vahendas Reuters.

Conte näol on tegu kompromisskandidaadiga kahe populismis süüdistatud partei võimukoalitsioonis. Valimistel ta ise mandaati ei saanud, samuti pole tal ka varasemat poliitilise juhtimise kogemust ning ekspertide arvates võib temast kujuneda erakordselt nõrga mõjuvõimuga peaminister kaht võimuka võimuka parteijuhiga valitsuses.

Conte ise ütles kolmapäeval, et Itaalia järgmine valitsus saab olema "muutuste valitsus". Samal ajal aga tunnistas ta vajadust kinnitada Itaalia kohustusi Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil.

Di Maio ja Salvini jäid Conte kandidatuurile kindlaks

Erakonna Viie Tähe Liikumine (M5S) juht Luigi Di Maio kinnitas varem kolmapäeval, et vähetuntud juuraprofessor Giuseppe Conte on endiselt kandidaat Itaalia peaministri kohale.

Di Maio avaldus järgnes meedias kajastamist leidnud väidetele, et Conte on oma akadeemilist karjääri näidanud tegelikkusest edukamana esitlenud.

"Conte on ja täiesti kindlalt ka jääb M5S-i ja Liiga valitsuskoalitsiooni peaministrikandidaadiks," rõhutas Di Maio avalduses.

Itaalia uut valitsuskoalitsiooni moodustavad M5S ja Liiga esitlesid Conte kandidatuuri esmaspäeval president Sergio Mattarellale ja palusid riigipealt heakskiitu, mida peaministriks pürgija põhiseaduse kohaselt presidendilt vajas.

Conte sündis 1964. aastal Puglias Volturara Appulas. Ta on eluloo kohaselt õppinud ja töötanud mitmes maailma mainekas ülikoolis, teiste seas Cambridge is, Sorbonne´is ja New Yorgi Ülikoolis. Tal on Roomas advokaadibüroo, hetkel õpetab ta õigusteadust Firenzes ja Roomas Luissi ülikoolis.

Meedias on aga hakatud esitama üha rohkem küsimusi, kas Conte akadeemiline teekond on ikkagi olnud nii suurejooneline kui Conte ise mõista annab.

Näiteks ajaleht New York Times kirjutas, et vähemalt New Yorgi Ülikooli (NYU) puhul on kahtlane, kas ta seal üldse kunagi õppinud on.

"Selle nimega inimest ei ole üheski meie nimekirjas olnud, ei tudengi ega õppejõuna," märkis NYU pressiesindaja ja lisas, et võimalik, et Conte osales mingil mõnepäevasel kursusel, kus osalenud inimesi ülikooli andmebaasidesse ei sisestatud.

M5S teatas seepeale, et Conte polevat kunagi väitnud, et ta on selles ülikoolis mingeid kindlaid kursusi läbinud või seal mõne kraadi omandanud.

"Conte, nagu iga teadur, läks välismaale õppima, oma teadmisi suurendama, täiustama oma juriidilise inglise keele oskust," seisis partei pressiteates. "Seega rahvusvaheline ja Itaalia meedia hullub väidetava kvalifikatsiooni pärast, mille kohta Conte pole väitnudki, et ta seda omab."

Salvini tahab majandusministriks eakat euroskeptikut

Samal ajal jätkub arutelu selle üle, kes võiksid uues valitsuses ministriteks olla. Parteijuhid Di Maio ja Salvini kompromissi nimel ise peaministriks ei pürginud, kuid tõenäoliselt saaksid nad mõlemad ministriteks.

Kui Di Maiost võib saada töö- ja sotsiaalminister, mis võimaldaks tal juhtida oma erakonna olulisi valimislubadusi, siis jõulist migratsioonipoliitikat lubanud Liiga juht Matteo Salvini tahab aga tõenäoliselt siseministriks.

Salvini sooviks majandusministrina näha tuntud euroskeptikust majandusteadlast Paolo Savonat. 81-aastane Savona on varem töötanud Itaalia keskpangas ning olnud varem ka ministriks.

Käesoleval kuul ilmuvas raamatus nimetab Savona Itaalia liitumist eurotsooniga "ajalooliseks veaks" ning kutsub üles koostama "plaani B", kuidas eurotsoonist vajaduse korral võimalikult väheste kahjudega väljuda.

Ka Salvini märkis, et peaministrikandidaadiks on endiselt Giuseppe Conte.

TAUST 

President Mattarella pidi peaministrikandidaadile heakskiidu andma, seejärel saavad kaks parteid hakata valitsust koostama, mis siis peaks hiljem parlamendi ette ilmuma ja usaldushääletuse läbima.

Presidendil on põhiseaduslik õigus valitsema pürgivatele erakondadele eitavalt vastata ning määrata ametisse hoopis ajutine tehnokraatlik valitsus.

See õigus tuleneb eelkõige asjaolust, et riigipea on Itaalias põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingute garant ning kui ta leiab, et mõned uue valitsuse plaanid on vastuolus põhiseaduse või Itaalia poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega, siis on tal kohustus või vähemalt õigus plaanitavat valitsuskoalitsiooni tõkestada. Samas oleks see äärmiselt vastuoluline ja erakordne samm, varem on Itaalia president seda võimalust kasutanud vaid ühel korral, 1953. aastal.

Eelmisel nädalal avaldatud valitsusprogrammi kõige uuemas versioonis on Euroopa Liidu vastast retoorikat veelgi rohkem leebemaks muudetud. Enam ei kutsuta üles Euroopa Keskpanka Itaalia suurt riigivõlga kustutama ning nõudmisi EL-i otsustuspädevuse kärpimise teemal on vähendatud.

Selle asemel räägitakse sellest, et tuleks kaaluda, milliseid EL-i volitusi kaotada ja anda need tagasi liikmesriikide pädevusse. Samuti peaks koos Euroopa partneritega vaatama üle ühise majanduspoliitika reeglid.

Ka Venemaad puudutava retoorika puhul on tagasi tõmmatud. Endiselt nõutakse Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamist, kuid kadunud on varasemates versioonides esinenud sõna "koheselt". Samuti rõhutatakse, et Venemaa ei ole sõjaline oht, vaid partner.

Valitsusprogrammi asjus said nädalavahetusel oma arvamust avaldada ka kahe partei liikmed ning nemad on selle nüüdseks juba heaks kiitnud.

Investorid on mures, et M5S-i ja Liiga valitsus asub avalikke kulutusi järsult tõstma ja see kasvataks Itaalia niigi suurt riigivõlga. Tulevased valitsusparteid on aga kriitika tagasi lükanud ning öelnud, et kulutused on kavandatud mitme aasta peale ning et samuti on kavas viia ellu ka kärpeid. Muret turgudel oli aga eelmisel nädalal juba märgata.

Uuring: potentsiaalset valitsust toetab 60 protsenti valijatest

Ajalehe La Repubblica pühapäeval avaldatud uuringu kohaselt toetab M5S-i ja Liiga valitsust kuus itaallast kümnest.

Sama uuringu kohaselt toetab uute valimiste korraldamist veerand Itaalia valijatest.

Populaarseimaks poliitikuks on Salvini (toetus 52 protsenti), järgnevad Demokraatliku Partei ridadesse kuuluv senine peaminister Paolo Gentiloni (48%) ja Di Maio (42%).

Mõned valitsusprogrammi tähelepanuväärsemad ettepanekud:

* igale inimesele tuleks võimaldada nn kodanikupalka 780 eurot kuus;

* lühiajalised riiklikud võlakirjad, mille müügiga saaks seniseid võlgu maksta. Kriitikute sõnul on ettepaneku näol sisuliselt tegu paralleelse rahaga;

* eelmise valitsuse käibemaksuplaani tühistamine ja selle asendamine erinevate aktsiisitõusudega;

* 2011. aasta pensionireformi tühistamine, pensionile saaks minna, kui on töötatud ja sissemakseid tehtud 41 aastat;

* pankrotti läinud rahvuslik lennufirma Alitalia tuleb uuesti tööle saada;

* nii üksikisiku tulumaks kui ka ettevõtte tulumaks kaheastmeliseks - 15 protsenti ja 20 protsenti. Ehk vaesematele 15%, rikkamatele 20%;

* riigieelarve puudujäägi arvutamisel ei peaks enam arvestama investeeringuid;

* koos ülejäänud Euroopa Liidu riikidega tuleb muuta mitmeid EL-i majandust ja rahandust puudutavaid reegleid;

* kõik Venemaa-vastased sanktsioonid tuleb tühistada. Välispoliitika puhul on programmis selgitatud, et kuigi Atlandi-ülest liitu kinnitatakse ja USA-d peetakse priviligeeritud liitlaseks, siis tuleb olla avatud ka Venemaa suunal. Viimast ei käsitleta ohuna, vaid ka partnerina nii majanduses kui ka strateegilise vahendajana mitmetes piirkondlikes kriisides nagu Süüria, Liibüa ja Jeemen. Sellest tulenevalt tuleb Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid kaotada;

* värske valitsusprogramm ei maini enam plaani, et Euroopa Keskpangalt tuleb nõuda umbes 250 miljardi euro suuruse võla kustutamist;

* samuti pole enam nimekirjas plaane, mis puudutavad eurotsoonist lahkumist või sellel teemal referendumi korraldamist.

Eurotsooni tulevik ja Venemaa mõju

Kahe äärmuslikus populismis süüdistatud erakonna valitsus Euroopa suuruselt kolmanda majandusega riigis võib analüütikute hinnangul tekitada mitmeid tõsiseid probleeme.

Esiteks on mõlemad parteid jaganud ohtralt lubadusi, mille täitmiseks läheks vaja oluliselt rohkem raha, miljardeid lisaeurosid.

Kuigi nii M5S kui ka Liiga on oma varasemaid Euroopa Liidu vastaseid seisukohti ja retoorikat leevendanud, soovivad nad endiselt mitmeid EL-i seniseid reegleid muuta või neid eirata, seda eriti rahanduspoliitikas. Ehk pikka aega on kardetud, et Itaalias võib vale juhtimise korral tekkida kunagisele Kreeka rahanduskriisile sarnane olukord ning Itaalia puhul oleks selle kriisi mõju ülejäänud Euroopale palju suurem.

Rahvusvahelises mõttes on tulevase Itaalia valitsuse koosseis oluline nii Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades - tehtud on ju ka ähvardusi EL-ist välja astuda - kui ka NATO koostööd arvestades.

Olukord, kus valitsuskoalitsiooni moodustaksid Liiga ja Viie Tähe Liikumine, tähendab sisuliselt seda, et olulist NATO ja EL-i liikmesriiki juhiks valitsus, kus mõlemad osapooled, eriti paremäärmuslikuks peetud Liiga juht Salvini isiklikult, on paistnud silma äärmiselt Kremli-meelsete avaldustega.

Salvini on võtnud ägedalt sõna Venemaad puudutavate sanktsioonide vastu, külastanud korduvalt Venemaad ja kohtunud seal juhtivate võimupoliitikutega, sealhulgas president Vladimir Putini endaga, ning osalenud fotosessioonidel T-särgiga, millel on kujutatud Putin.