Palo mullu sügisel: sellest tehasest me kõik võidaksime ja saaksime rikkamaks
Kuigi sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütleb nüüd, et sotsid olid algusest peale Emajõe-äärse tselluloositehase vastu, siis on see ebaõige üldistus. Sotsiaaldemokraadist ettevõtluse- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo toetas tehase ehitamist veel mullu sügisel.
Selle meenutamiseks tuleb lugeda riigikogu istungite stenogrammi. 11. oktoobril 2017 küsis parlamendi infotunnis EKRE saadik Arno Sild minister Palolt, milline on valitsuse seisukoht kavandatava puidurafineerimise hiigeltehase küsimuses, sest "inimesed on väga mures, kas ikka on õige samm meie väikeses riigis nii suurejoonelist tehast ehitada".
Palo meenutas vastuse alguses, et ligi pool Eestist, 49 protsenti meie territooriumist, on kaetud metsaga ja see on Eesti üks olulisemaid loodusvarasid
"Väga-väga oluline on, et kui me seda loodusvara kasutusele võtame, siis me seda ka maksimaalselt väärindaksime. Aga murekoht on selles, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu metsabilansi andmetel eksporditi 2015. aastal 83% okaspuu paberipuidust ja 63% lehtpuu paberipuidust seda väärindamata. Need on tohutult suured arvud. Üle 80%, veel kordan, okaspuu paberipuidust ja üle 60% lehtpuu paberipuidust me lihtsalt raiume maha ja viime ümarpuiduna Eestist välja," rääkis Palo.
"See on midagi sellist, mida juhtuda ei tohiks, sest me viime oma suure rikkuse välja ja müüme väga odavalt maha, sellest ise väga palju kasu saamata. Sellepärast on valitsus öelnud, et me väga ootame, et Eestisse tuleks selliseid investeeringuid, mis metsaressurssi paremini väärindaksid, et meie inimesed saaksid sellest rohkem kasu, meie jõukus kasvaks ja me ei oleks sellise odava ekspordiga tegelev riik. Kui sellest tehasest rääkida, siis võib öelda, et seal kasutataks just kuuske, mändi, kaske ja haaba ning seda väärindataks mitu korda enam, nii et me kõik sellest lõppkokkuvõttes võidaksime ja saaksime rikkamaks."
Seepeale küsis saadik Arno Sild, kas see pole liiga suur tehas, sest pool toormest tuleb importida Lätist või kuskilt mujalt.
Minister Palo rahustas teda: "Praegu on tegu puhtalt erasektori investeeringuga. Riigil ei ole plaanis sinna ise investeerida. Seda esiteks. Teiseks, kui erasektor on seda äriplaani kokku pannud, siis ma olen seda nende käest korduvalt küsinud. Tõesti, nad arvestavad tooraine hankimisel Eesti praeguste raiemahtudega. See tähendab, et neil ei ole mitte mingit õigustatud alust arvata, et kuna neil on toorainet palju vaja, siis Eestis hakkab keegi nende pärast raiemahtu suurendama. Ei hakka. Nad arvestavadki sellega, et nad peavad osa puidust importima, täpselt nii nagu Soome või Rootsi impordivad praegu Eestist. Meie huvi on see, et Eestis oleks see tehas, kus puitu väärindatakse. Sellest on võita ka meie metsaomanikel. Kui nad praegu müüvad oma puitu saekaatritele, kes ostavad seda odavalt, sest nad väärindavad seda vähem ja viivad selle Eestist ümarpuiduna välja, siis selline tehas, kus puitu rohkem väärindatakse, saab ise lõpptoodangu eest kõrgemat hinda ja saab ka toorainet kõrgema hinnaga osta. Lõppkokkuvõttes võidavad sellest ka praegused metsaomanikud."
Urve Palo oli optimistlik tselluloositehase rajamise osas ka jaanuaris 2017. Tõsi, siis Postimehega rääkides ei olnud veel teada, et tehas võiks tulla Tartu lähedale.
Urve Palo ütles Postimehele, et uue suurtehase rajamine on mastaapne ja märgilise tähendusega projekt, mis on Eesti majandusarengule oluline investeering.
"Kahtlemata peab sellisele projektile tähelepanu pöörama kogu valitsus. Ma ei kahtle, et tänane valitsus on selleks valmis," märkis minister.
Palo sõnul ei ole puidurafineerimistehases loodavad töökohad odavad, vaid pigem väärtusahelas kõrgemal kohal, mis omakorda nõuab koolitatud spetsialiste ning automatiseeritud töökeskkonda.
Lisaks rõhutas minister, et kuna Eesti mets on üks meie olulisemaid varasid, siis on selle maksimaalne väärindamine väga oluline.
"Parim, mida riik selliste projektide puhul teha saab, on mitte protsesse pidurdada ja tagada stabiilne ärikeskkond.""
Toimetaja: Merili Nael