Täpsemalt teeb Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) julgeolekuvaldkonna rahastamist märkimisväärselt suurendada – 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni.

Tugevdatud sisejulgeolekufondi 2,5 miljardit eurot lisandub ligikaudu 1,2 miljardile eurole, mis on ette nähtud teatavates riikides tuumarajatiste tegevuse ohutuks lõpetamiseks, ja 1,1 miljardile eurole, mis on mõeldud julgeolekuvaldkonna EL-i ametite tugevdamiseks.

Sisejulgeolekufondile kehtestatakse kolm uut eesmärki:

* suurendada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel;

* tõhustada piiriüleseid ühisoperatsioone;

* suurendada suutlikkust võidelda kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu ja kuritegusid ennetada.

See aitab liikmesriikide tegevust paindlikumalt ja tulemuslikumalt toetada julgeoleku jaoks esmatähtsates valdkondades, mis on terrorismi- ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastane võitlus ja kuriteoohvrite kaitse.

Liikmesriikidele eraldatakse fondist 1,5 miljardit eurot pikaajalise julgeolekualase vastupanuvõime kujundamiseks. Ülejäänud miljard eurot on ette nähtud ootamatute julgeolekuprobleemide lahendamiseks, et hädaolukordadele kiiresti reageerida ja suunata vahendeid neid kõige enam vajavatele liikmesriikidele.

Tugevdatud sisejulgeolekufondi raames tehakse tihedamat koostööd ka teiste EL-i rahastamisvahenditega, nt integreeritud piirihalduse fondi ning varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondiga, et EL-i tegevuse mõju kõikides julgeolekuaspektides suurendada.

Sisejulgeolekufondi raames jätkatakse EL-i mittekuuluvate riikide meetmete toetamist ning tagatakse samal ajal ka nende täielik vastastikune täiendavus liidu sisejulgeoleku prioriteetide ja riikide endi üldeesmärkidega.

Veel 1,1 miljardit eurot on sisejulgeolekufondi väliselt ja sellest eraldi ette nähtud järgmiste julgeolekuvaldkonna EL-i ametite tugevdamiseks: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

Tuumarajatiste töö lõpetamise ELi abiprogrammide eesmärk on toetada liikmesriike oma tegevustsükli lõppu jõudnud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel, hoides kogu protsessi ajal ohutuse kõrgel tasemel.

EL annab aastatel 2021–2027 rangelt sihtotstarbelist toetust tuumarajatiste töö lõpetamiseks Bulgaarias ja Slovakkias 118 miljonit eurot ning Leedus 552 miljonit eurot. Peale selle eraldatakse 348 miljonit eurot dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks Euroopa Komisjoni tuumauuringute asutustes ja 160 miljonit eurot üldise tuumaohutuse ja kaitsemeetmete toetamiseks.

Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada rescEU süsteemi raames EL-i kodanikukaitse mehhanismi 1,4 miljardi euroga. See lisandub tulevasele 4,8 miljardi euro suurusele julgeoleku eelarvele.