Riik otsib võimalusi töötajaid tööõnnetuste vastu kindlustada
Sotsiaalministeerium töötab välja tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustust, mis hüvitaks töötajatele töökeskkonnas juhtunud õnnetuste kulud ning jätaks ära praegused pikad kohtuvaidlused.
Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna nõuniku Eva Põldise sõnul oleks uus kindlustus kohustuslik, mis tähendab, et kõik tööandjad peavad oma töötajad õnnetuste suhtes kindlustama. Juhul, kui töökeskkonnas juhtub õnnetus või töötajat tabab kutsehaigus, siis hüvitaks kindlustus kannatajale kulud.
Uue süsteemi detailid selguvad sügiseks, kui sotsiaalministeerium kaasab arutelulaua taha ka asjasse puutuvad huvirühmad. Kuna tegu on kindlustussüsteemi laiema ümberkujundamisega, siis pole hüvitist Põldise sõnul loota enne 2020. aastat.
Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Tiina Kink tervitas uut tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi. "Kutsehaigete liit on seda probleemi ajanud 25 aastat. Nüüd on ka viimane piir, et enam edasi ei saa, ikkagi tuleb see ära teha," lausus ta.
Kink tõi välja, et praeguse süsteemi järgi on kutsehaigetel tervisekahjuhüvitiste kätte saamine keeruline. Kuigi seadus näeb ette, et töötingimustest saadud tervisekahjustused kuuluvad tööandja kompenseerimisele, kui tööinspektsioon teeb kindlaks, et tööandjal lasub vastutus, näiteks kui tööandja ei ole täitnud ohutusnõudeid, siis ei ole Kingi sõnul praegu tööandjad siiski altid kahjuhüvitisi maksma. Seetõttu jõuavad vaidlused tihtipeale välja kohtusse.
"Arvestades, et nad [kahju kannatanud töötajad – toim.] on kaotanud nii tervise kui ka sissetuleku, siis ei ole nad üldse võimelised seda kohtuteed käima. See on pikk ja vaevaline tee ja ka väga kulukas," lausus Kink ning tõi välja, et alati ei lahenda ka kohtuotsused kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatanute probleeme, sest ettevõtted, sealhulgas ka riigiettevõtted, keelduvad mõnikord kahjuhüvitisi maksmast.
Kahjuhüvitis on Kingi sõnul ka tööandjate huvides: "Meil on nii palju väikeettevõtteid. Kui seal peaks juhtuma tööõnnetus ja ettevõte peab maksma hüvitist kuni tervenemiseni või inimese elupäevade lõpuni, siis võib see viia ka väikeettevõtte pankrotini."
Põldis ütles, et kindlustus hakkaks töötajale katma kõiki tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud kulusid, mistõttu kulud riigile, näiteks haigekassale ja töötukassale, vähenevad. See tooks tööandjatele kaasa maksukoormuse tõusu, mille suurust ei osanud Põldis veel hinnata. Tema sõnul uuritakse koostöös rahandusministeeriumiga ka võimalusi, kuidas seda maksukoormust tööandjatele mitte tekitada.
Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask sõnas, et keskliit ei ole ministeeriumilt veel ühtegi sisulist ettepanekut saanud. Seetõttu ei ole keskliit teemat veel ka põhjalikult analüüsinud, et oma seisukohta kujundada. Kindlalt on nad aga täiendava maksutõusu vastu.
"Me ei ole kuidagi nõus ühel või teisel viisil sellega, et selle seaduse vastuvõtmise tulemusena tööjõumaksud hakkavad tõusma, sest nad on täna juba piisavalt kõrged," ütles Kask ning lisas, et tööandjate koormamine uue rahalise kohustusega ei ole põhjendatud, kuna üldjuhul teevad tööandjad kõik endast sõltuva, et töökeskkond oleks ohutu ja tööga on seotud vaid 2,5 protsenti haigusjuhtudest," ütles Kask.
Vabatahtlik kindlustus, millest tehtaks ka teatavaid maksusoodustusi, oleks Kase sõnul keskliidule samas igati vastuvõetav.
Praegu hüvitatakse tööõnnetused ja kutsehaigused riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist. See tähendab, et kui juhtub õnnetus, siis on inimesel õigus saada haigushüvitist ning ravi- ja ravimikulude katmist haigekassast. Tõsisema õnnetuse korral, mis toob kaasa ka püsiva töövõimekao, saab pöörduda töötukassa poole, kes maksab töövõimetoetust ning korraldab rehabilitatsiooni ja ümberõpet. Kui inimesel on veel täiendavaid kulusid, näiteks taastusravi või ravimite peale, siis on tal tänase süsteemi järgi õigus pöörduda tööandja poole kahjuhüvitise saamiseks. Kui süü lasub tööandjal, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Sageli on kokkulepet töötaja ja tööandja vahel aga keeruline saavutada ning vaidlused lõppevad tihtipeale kohtus.
Tööinspektsiooni teatel juhtus eelmisel aastal kokku 5184 tööõnnetust, millest 1117 olid rasked ning üheksa lõppes surmaga. Kutsehaiguseid diagnoositi eelmisel aastal 37. See statistika puudutab aga vaid töölepinguga tööle registreeritud töötajaid, sest töölevõtu ja muude teiste lepinguvormidega õnnetusi ei registreerita.