Maripuu kiidab heaks, et tööandjad kindlustaks töötajad õnnetuste vastu
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu hinnagul on mõistlik sotsiaalministeeriumi ettepanek, et tööandjad kindlustaksid oma töötajaid tööõnnetuse suhtes ja seda tuleks rakendada.
"Kindlustussüsteemi loomisel tuleb selgemalt paika panna nii tööandja, töötaja kui ka riigi õigused ja kohustused, sest ohutusse töökeskkonda peavad panustama kõik," ütles Maripuu ERR-ile.
Tööandja peab Maripuu sõnul looma ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, töötaja peab järgima kehtestatud nõudeid, kasutama vajadusel isikukaitsevahendeid ning julgema keelduda tööst, mis kahjustab tema tervist.
"Riik peab looma süsteemi selliselt, et tööandjad ei näeks sellest vaid maksukoormuse kasvu vaid eelkõige kasu. Tänane solidaarne süsteem, kus haigekassa maksab haigushüvitist tööõnnetuse korral alates teisest päevast 100-protsendilise hüvitise määraga soosib neid tööandjaid, kes ei pea tööohutus millekski, kes hoides kokku ohutu töökeskkonna loomise pealt saavad seeläbi oma teenuseid ja kaupu odavamalt müüa," rääkis Maripuu.
Ta lisas, et kindlustussüsteem survestaks õnnetuse korral tegelema tagajärgedega ja panustama ennetusse. "Samas leidub ettevõtteid, kes on juba praegu oma töötajad ka töökeskkonnaga seotud ohtude eest kindlustanud ning panustavad seeläbi teistega võrreldes kordades rohkem inimeste tervise säilimisse. See ei anna neile aga kahjuks ettevõtluses täna veel konkurentsieeliseid," tõdes Maripuu.
Endine riigikogu liige, Reformierakonda kuuluv Maripuu märkis, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusega on tegelenud pea iga valitsus. "Tulemuseni pole seni jõutud, sest pole leitud osapoolte vahel konsensust, kuidas peaksid jagunema õigused, kohustused ning maksukoormus tööandja, töötaja ja riigi vahel."
Ideaalseid lahendusi Maripuu sõnul ei ole. "Kuid tööõnnetuste arvu vaadetes on selge, et kuidagi tuleb pooli motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisse. Kindlustussüsteemi loomine aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks teataval määral enesekontrolli mehhanismi. Kui see on teistes riikides toiminud, siis omaks see kindlasti positiivset mõju ka Eesti töökeskkonnale."
Selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud 2674 tööõnnetust. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked ning elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud. Lisaks diagnoositakse igal aastal kutsehaigusi ning tööst põhjustatud haigusi, mistõttu jääb töötaja töölt eemale ning mis võib kaasa tuua töövõime kao, vahandas tööinspektsiooni pressiteenistus.
"Need numbrid on lubamatult suured, sest me ei tohi unustada, et iga tööõnnetuse taga on inimene, kes on saanud kannatada. Õnnetusega kaasneb kahju nii talle, tema perele, tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale. Tööõnnetuskindlustus on üks meede, kuidas motiveerida tööandjaid ning ka töötajaid rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisesse," lausus Maripuu.
Toimetaja: Indrek Kuus