Rooma kinnitusel võivad laevad Itaalia sadamatesse tulla, kuid võetakse seal aresti alla, et teha selgeks aluste juriidiline staatus, vahendasid Reuters, BBC jt.

Laevad Lifeline ja Seesuchs kuuluvad Saksamaa mittetulundusühingutest abiorganisatsioonidele - vastavalt Mission Lifeline ja Sea Eye - ning need on päästnud Vahemerelt merehätta sattunud Euroopasse pürgivaid migrante.

Abiorganisatsiooni teatel päästis Lifeline neljapäeva hommikul merelt 224 migranti.

Itaalia siseminister ja migratsioonivastase erakonna Liiga juht Matteo Salvini teatas seejärel, et abilaev peaks nüüd võtma suuna Hollandi poole, sest laev sõidab Hollandi lipu all ning ei peaks seetõttu Itaalia sadamasse tulema.

Hollandi esindus Euroopa Liidu juures aga teatas hiljem, et nimetatud laevad ei ole Hollandis registreeritud ja ei sõida seega ka Hollandi lipu all.

Lifeline aga postitas hiljem Twitterisse foto, kus näidati registreerimisdokumenti, mis justkui tõestab, et laev on Hollandi lipu all.

Transpordiminister Danilo Toninelli, kelle haldusalas on ka rannavalve, märkis hiljem, et 32 meetri pikkusel laeval, mille pardal on nii palju inimesi, on siiski liiga ohtlik pikka merereisi Hollandisse teha.

"Me võtame kanda humanitaarse lahkuse ja vastutuse nende inimeste päästmisel ja võtab nad Itaalia rannavalve laevadele," ütles Toninelli Facebooki postitatud videos. Küll aga heitis ta abilaeva meeskonnale ette seaduse rikkumist, sest väidetavalt oli Lifeline asunud päästeoperatsioonile ajal, mil Liibüa rannavalve oli juba juhtumiga tegelemas.

Toninelli rõhutas, et Itaalia rannavalve eskordib Lifeline'i Itaalia sadamasse, kus see juriidilise staatuse tuvastamiseks arestitakse. Samuti on ka Seesuchsil võimalik tulla oma päästetud migrantidega Itaalia sadamasse, kuid seal võetaks ka see laev aresti alla ning asutakse selgitama, millise lipu all see ikkagi merel liigub.

Seefuchsi haldav abiorganisatsioon Sea Eye teatas aga juba neljapäeval, et lõpetab Vahemerel tegevuse. Avaldus tehti pärast seda, kui Hollandi valitsus oli neile öelnud, et Holland laeva eest ei vastuta.

Juuni alguses teatas siseminister Salvini, et Rooma ei lase enam abiorganisatsioonide laevadel päästetud migrante Itaalia sadamatesse tuua. Teate kõige esimeseks tagajärjeks oli see, et Gibraltari lipu all olev abilaev Aquarius oli päevi merel koos umbes 600 päästetud migrandiga kuni Hispaania lõpuks lubas laeva Valencia sadamasse.

Itaalia rannavalve poolt päästetud migrante on samal ajal endiselt Itaalia sadamatesse toodud.

Reedel soovis Itaalia, et Malta Lifeline'i vastu võtaks

Reedel kutsus Itaalia aga Maltat üles Lifeline'i laeva vastu võtma.

"Laeva meeskonna ja päästetute turvalisuse nimel nõuame me humaanselt ja poliitiliselt, et Malta avaks ühe oma sadamatest ning võtaks laeva ja meeskonna oma kontrolli alla," rääkis siseminister Salvini Siena linnas.

"Malta ei tohi vastutuse võtmisest taanduda," rõhutas omakorda transpordiminister Toninelli.

Euroopa piiri- ja rannikuvalveamet Frontex teatas, et esitab Maltale ametliku taotluse sadamate avamiseks.

Saareriik Malta pole eriti võtnud vastu merelt päästetud migrante. Samal ajal on Itaalia võtnud alates 2014. aastast saadik vastu umbes 650 000 saabujat.

Malta valitsuse allikad teatasid omakorda Reutersile, et Malta pole Lifeline'ilt või Itaalia rannavalvelt abikutset saanud. Lifeline viisi sellel hetkel Tripoli ja malta vahel.

Itaalia on lubanud ka migrante massiliselt välja saata

Itaalia uus valitsuskoalitsioon on siseminister Salvini eestvedamisel lubanud lisaks abilaevade sadamakeelule saata riigist välja umbes pool miljonit dokumentideta migranti, kes on viimastel aastatel riiki üle Vahemere saabunud ja elavad Itaalia ülerahvastatud majutuskeskustes.

Itaalia on nõudnud juba aastaid, seda ka eelmise valitsuse ajal, et Euroopa Liit rändekriisi asjus samme astuks. Salvini ütles äsja RAI teleintervjuus, et see on vastuvõetamatu, kui Itaaliale öeldakse, et "me aitame teid ühe või kahe aasta pärast, aga niikaua hoidke riigis neid, kes saabuvad, ning neid, keda me teile veel saadame".

Peaminister Giuseppe Conte on omakorda rõhutanud, et hetkel on kõige suuremaks prioriteediks see, kuidas pidurdada migrantide saabumist Põhja-Aafrikast Itaaliasse, mitte aga see, kuidas migrante ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise ümber paigutada.

Itaalia merevägi juhib Vahemerel operatsiooni Sophia, milles raames patrullitakse inimsmugeldajate ohjeldamiseks ka Liibüa ranniku lähistel. Euroopa Liit on samuti üritanud teha suuremat koostööd sisekonflikti käes vaevleva Liibüa rannavalvega. Nendest sammudest hoolimata on inimsmugeldajate äri jätkunud ning migrantide liikumine üle Vahemere jätkunud.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua Põhja-Aafrikasse nn piirkondlikke põgenikekeskusi, kus siis ÜRO ja teised organisatsioonid saaksid varjupaigataotlusi menetleda ja tuvastada neid, kellel on tõepoolest alust taotleda varjupaika, ja seeläbi hoida ära muude migrantide liikumine Euroopasse.

Hetkel Euroopa Liidus kehtiv Dublini regulatsioon sätestab, et varjupaigataotluse peab vastu võtma see liikmesriik, kuhu taotleja kõige esimesena saabub. See reegel on aga juba aastaid ärritanud peamisi migratsioonisurve alla jäänud liikmesriike nagu Itaalia ja Kreeka, kelle hinnangul peaksid teised liikmesriigid surve alla jäänud riikidele appi tulema ja osa varjupaigataotlejaid või põgenikke enda juurde võtma. Euroopa Liidu ümberpaigutamisalgatused pole seni erilist vilja kandnud, seda osaliselt ka mõnede liikmesriikide otsese vastuseisu tõttu.

Itaalia osaleb pärast Merkeli palvet samuti mitteametlikul kohtumisel

Pühapäeval toimub Brüsselis mitteametlik kohtumine, kus mitme liikmesriigi juhid arutavad enne 28.-29. juunil toimuvat Ülemkogu just migratsiooniga seotud küsimusi.

Seni on teada, et kohtumisel osalevad Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Kreeka, Austria ja Bulgaaria.

Visegradi riigid - Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Poola - on teatanud, et nemad boikoteerivad sellist mitteametlikku kohtumist. Samas polnud neid sellele kohtumisele ka kutsutud.

Ajaleht Times aga kirjutab, et Itaalia peaminister Conte vajas pikka veenmist, et sellest kohtumisest osa võtta. Näiteks esitas palve kohtumisest osa võtta Contele kaks korda helistanud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Salvini aga hoiatas neljapäeval, et Itaalia ei kirjuta alla Euroopa Liidu plaanile võidelda ebaseadusliku migratsiooni vastu, kui Euroopa ei muuda Itaalia abistamist enda prioriteediks.

"Meil on abi vaja praegu. Kui me läheme Brüsselisse ja saame seal kodutöö, mille on Prantsusmaa ja Saksamaa juba ära teinud... oleks peaministrile mõttekam kui ta hoiab reisikuludelt kokku," kirjutas Itaalia siseminister Salvini Twitteris.

Ülemkogu eel on tehtud erinevaid algatusi migratsiooni teemal

Näiteks Itaalia ja Prantsusmaa on hiljuti teatanud soovist rajada asüülikeskusi rände lähteriikidesse.

Taani ja Austria eestvedamisel on aga arutatud plaani rajada Euroopasse, kuid EL-ist väljapoole eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate tagasisaatmisekeskus.

Plaanidest rajada migrantide ja varjupaigataotlejate menetluskeskusi väljapoole Euroopa Liitu kirjutab ka see Politico ülevaade.