Ühe Teherani peamise rivaalina on Riyadh olnud ammusest ajast Washingtoni lähedane liitlane, kuid otsene surve OPEC-i liikmelt naftapoliitika asjus on harv. Viimati survestas Washington Saudi Araabiat toodangut suurendama 2012. aastal, vahendas Reuters.

Riyadh teatas varem, et ehkki hinnad on tõusnud üle 80 dollari barrelist ehk kõrgeimaks pärast 2014. aastat, peab turg endiselt taastuma pikaaegsest langusest. Kuni telefonikõneni olid Saudi ametnikud väitnud, et praegu on veel liiga vara toodangut suurendada.

Üllatuseks paljudele teistele OPEC-i liikmetele tegi aga Saudi Araabia paar tundi pärast seda, kui Washington oli Teheranile uued sanktsioonid kehtestanud, toetusavalduse, kus teatas, et on valmis tarne puudujääkide tasakaalustamiseks toodangut suurendama.

Kolm teemat hästi tundvat allikat kinnitasid, et USA administratsiooni ametnik oli helistanud enne Trumpi teadet Saudi kroonprintsile Mohammed bin Salmanile, tagamaks, et Washington saab loota Riyadhile, kes on faktiliselt OPEC-i juht.

Üks allikatest ütles, et telefonikõne toimus 7. mail. Teised kaks kuupäeva ei täpsustanud.

Washington kartis allikate sõnul, et sanktsioonide tagajärjel väheneb naftatarne Iraanist ja see tõstab nafta hinnad lakke.

Valge Maja pressiesindaja keeldus kommenteerimast, kas kõne toimus. Saudi kõrge ametnik ei kinnitanud seda samuti, kuid ütles, et neid teavitati Iraani tuumalepet puudutavast otsusest enne selle avalikuks tegemist. "Me vestleme USA-ga pidevalt naftaturu stabiilsuse teemal," lausus ta.

Saudi maikuine teade ähvardas kahjustada lepet OPEC-i ja Venemaa juhitavate liitlaste vahel, et vähendada toodangut umbes 1,8 miljoni barrelini päevas. Mullu jaanuarist kehtiv lepe aegub selle aasta lõpus.

OPEC-i kohtumine toimub 22. juunil ja toodangupoliitika muutmiseks on vaja kõiki liikmete heakskiitu.