Indrek Sirk: liikleja on harjunud, et politseid Eesti teedel enam pole ({{commentsTotal}})

Foto: maanteeamet

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et liialt kiirusekaameratele lootmine on tekitanud olukorra, kus mehitatud järelevalve on muutunud nii õhukeseks, et liiklejad ei tunneta enam vahelejäämise ohtu.

Liiklusõnnetustes on sel aastal elu kaotanud juba 40 inimest, möödunud aasta samal ajal oli see number poole väiksem.

Sirk ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et liiklusolukorra hindamiseks on palju olulisem näitaja vigastatute arv.

"Inimese surm liikluses või rakse tervisekahjustus on paljuski loterii küsimus. Ehk raske liiklusõnnetuse puhul saab üks inimene surma, aga teine jääb eluks ajaks ratastooli. Meil on raskete liiklusõnnetuste osas stagnatsioon aastast 2011, kus raskeid vigastusi saanud inimeste arv tegelikult vähenenud pole," ütles ta.

"Viimasel paaril aastal on lihtsalt natuke rohkem õnne olnud. Hukkunuid on olnud vähem ja raskeid vigastatuid sellevõrra rohkem. Meil ei ole sel aastal midagi traagilist, lihtsalt vähem õnne on olnud," lisas Sirk.

Liiklusohutus on Sirgi sõnul väga kompleksne ja ainult tehniliste vahenditega liiklusohutust tagada ei saa.

"On täiesti tüüpiliseks muutunud, et maanteeamet ja politsei viskavad kivi teineteise kapsaaeda. Vaja on koostööd, mitte näpuga näidata," lausus liiklusjurist.

Kindlasti oleks Sirgi hinnangul kasu mobiilsetest kaameratest, sest statsionaarsed kaamerad on juhtidele juba teada, tekitades efekti, kus enne kaamerat pidurdatakse sageli põhjendamatult aeglaseks kiirus ja kahe kaamera vahel vajutatakse gaasipedaali oluliselt juurde.

"Politsei järelevalve on muutunud nii õhukeseks, et liiklejad on saanud sellest aru. Politseid Eesti teedel ei ole. Eelmisel aastal põhjenduseks EL-i eesistumine. Käesoleval aastal ei ole vabandust sellele, miks on liiklusrikkujate avastamine vähenenud veelgi," ütles Sirk.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: