Luik loodab, et Trump esindab Putiniga kohtudes Lääne ühiseid väärtusi
Kaitseminister Jüri Luik avaldas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus lootust, et USA president Donald Trump esindab esmaspäeval Helsingis Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtudes läänemaailma ühiseid väärtusi.
USA president Donald Trump lõi NATO tippkohtumisel laineid. Esmalt nõudis ta, et kaitsekulused oleks SKT-st neli protsenti.
"Aga selle neli protsenti ütleb Trump rohkem nagu sellise unistuste eesmärgina. Pikemaaegse mõttena. Oli selge sealsetest aruteludest, et see esmane suund saab olla ikka ainult kaks protsenti," ütles Luik "Aktuaalsele kaamerale".
Saksamaa sattus karmi kriitika alla, et miks peaks NATO kaitsma riiki, kes ise gaasiäriga toidab Moskvat.
"Me peaksime julgeoleku- ja kaitseküsimusi hoidma võimalikult eraldi kõigist teistest teemadest nagu kaubandusküsimustest, majandusküsimustest. See kehtib ka näiteks brittide puhul, sest läbirääkimised Brexiti teemal - seal on väga selgelt palju teemasid, mis on väga kuumad, näiteks Põhja-Iirimaa küsimus, aga julgeolekukoostöö huvi on meil kõigil Suurbritanniaga ja me peaks seda hoidma n-ö pühana," kommenteeris Luik.
Luige sõnul ei peaks Trumpi ja Putini kohtumiselt midagi kartma, kuid seda tuleks erakordse tähelepanuga jälgida.
"Ja NATO tippkohtumisel oli sellest ka päris palju juttu, eriti riigipeade õhtusöögil. Aga seda arutati ka muudes formaatides. Kindlasti ka kahepoolsetel kohtumisel. Nii et selles mõttes on hea, et Donald Trump sai enne kohtumist Putiniga päris suure annuse Euroopa-poolset nõuannet kaasa," kõneles minister.
Luik usub, et murelikust seisust hoolimata esindab ka Trump Moskvas siiski läänemaailma ühiseid väärtusi. Ja ennegi on USA ja Venemaa liidrite kohtumisi toimunud väga keerulistes olukordades.
"Nõukogude ajal toimusid nad väga rasketes tingimustes, külma sõja ajal, kus ka Lääne sees oli väga palju igasuguseid vaidlusi ja ometigi ikkagi Ameerika president esindas laias laastus lääneriikide üldist konsensust," rääkis Luik.
Samas peaks Trump olema Moskvale lihtsam variant kui demokraadist president.
"Fakt on see, et ajalooliselt on Moskva saanud paremini läbi vabariiklastega kui demokraatidega. Tihtipeale on Venemaal tundunud, et kuigi mõlemad parteid lähtuvad USA huvidest, siis demokraatidel on palju suurem huvi inimõiguste vastu. Ja inimõigustele fokuseerimine on alati Moskvat ärritanud," rääkis Luik.
Vaata Jüri Luige pikka intervjuud "Aktuaalsele kaamerale" artiklile lisatud videost.
Toimetaja: Merili Nael