"Kui oleksime talveajas, loojuks päike tund varem, täna näiteks umbes 20.30. Septembris aga …," kirjutas Madise sotsiaalmeedias.

"Kaotaksime maist oktoobrini töö- ja koolipäeva järgseid valgeid õues olemise tunde. Pimedas võivat samahästi joosta, jalutada, rattaga sõita, aias askeldada või jalgpalli mängida. Kahtlen selles," lisas ta.

Madise lisas oma isiklikus seisukohavõtus, et pimedas pole värve, kõikjal pole valgustust ja ega pimedus turvatunnetki suurenda.

"Ühised alguse- ja lõpuajad on määratud suveaega arvestades. Seega kaotaksime talveaja tõttu heaolutunnet ja liikumisvõimalusi. Vööndiaeg ei ole inimesele parem kui suveaeg. Aeg on kokkulepe. Ja kokkulepped võiks olla mõistlikud," kirjutas Madise.

Eesti toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase ülemineku suve- ja talveajale lõpetamist, seisab valitsusele ette valmistatud ja neljapäeval arutusele tulevas eelnõu seletuskirjas.

Riigi seisukohtade ettevalmistamise käigus konsulteeritud ministeeriumite ning huvirühmade tagasiside annab kellakeeramisele pigem negatiivse või neutraalse hinnangu, seisab Eesti arvamuse põhjenduses. "Minevikus kellakeeramist toetanud argumendid on aja jooksul ning tehnoloogia arenedes oma tähtsust kaotanud."

Samuti lisatakse majandusministeeriumi koostatud seletuskirjas, kus on arvestatud ka teiste ministeeriumite ja osapoolte arvamusi, et ühtse siseturu ja sujuva transpordikorralduse nimel peab Eesti oluliseks harmoneeritud lähenemist. "Teoreetiliselt võib tekkida sellisel juhul situatsioon, kus Soomel on õigus jääda talveajale ehk vööndiajale, Eestil näiteks suveajale, Lätil talveajale ja Leedul suveajale."