Valitsus toetas kellakeeramise lõpetamist ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus otsustas neljapäeval toetada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist: kellakeeramise lõpetamise korral toetatab Eesti ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist.

Majandusminister Kadri Simsoni sõnul on varasemalt kellakeeramist toetanud argumentide asjakohasus aja jooksul ja tehnoloogia arenedes muutunud.

"Olulisemateks kellakeeramise põhjendusteks on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest," selgitas Simson.

Teiste ministeeriumite ja huvirühmade tagasiside kellakeeramise lõpetamiseks oli pigem toetav või neutraalne.

Eesti valitsus jagab seejuures Euroopa Komisjoni arvamust, et Euroopa Liidus on oluline säilitada ühtne ajarežiim ka siis, kui loobutakse kellakeeramisest.

"Praeguseks on osad liikmesriigid avaldanud soovi minna püsivalt üle talveajale ning teised eelistavad suveaega. Selge on see, et lõpliku valiku peavad liikmesriigid tegema üheskoos. Vajame ühtset ajarežiimi, et tagada siseturu tõhus toimimine ja sujuv transpordikorraldus," ütles Simson.

Seda, kas eelistada üleminekut talve- või suveajale, ministri sõnul praegu otsustada ei saa. "Mõlemal lähenemisel on head ja halvad küljed, kuid riikliku seisukoha tarbeks pole praegu piisavalt uuringuid ja andmeid, mis lubaksid üht või teist aega eelistada," lisas Simson.

Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus.

Lisaks liikmesriikide valitsuste seisukohtadele kogub Euroopa Komisjon kuni 16. augustini ka kodanike arvamust kellakeeramise teemal. Selleks saab täita küsimustiku, mis on komisjoni kodulehel üleval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Eestis mindi esmakordselt suveajale 1917. aastal. Suveajale mindi üle ka mõlema Saksa okupatsiooni ajal, pärast Teist maailmasõda kellakeeramine mõneks ajaks lõpetati.

Suveajale üleminek tuli Eestis taas kasutusele 1981. aastal. Alates 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soome kodanikualgatusest, kui Soome parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: