Riigi seisukohtade ettevalmistamise käigus konsulteeritud ministeeriumite ning huvirühmade tagasiside annab kellakeeramisele pigem negatiivse või neutraalse hinnangu, seisab Eesti arvamuse põhjenduses. "Minevikus kellakeeramist toetanud argumendid on aja jooksul ning tehnoloogia arenedes oma tähtsust kaotanud."

Samuti lisatakse majandusministeeriumi koostatud seletuskirjas, kus on arvestatud ka teiste ministeeriumite ja osapoolte arvamusi, et ühtse siseturu ja sujuva transpordikorralduse nimel peab Eesti oluliseks harmoneeritud lähenemist. "Teoreetiliselt võib tekkida sellisel juhul situatsioon, kus Soomel on õigus jääda talveajale ehk vööndiajale, Eestil näiteks suveajale, Lätil talveajale ja Leedul suveajale."

Taoline olukord, kus Helsingist Vilniusesse reisides on kellaaeg igal piiril aastaringselt erinev, ei ole praktiline ühtse turu toimimise seisukohalt. Selle tulemusena suureneksid kulud piiriüleses kaubanduses, transport, teabevahetus ja reisimine oleks ebamugavam ning kaupade ja teenuste siseturul tootlikkus langeks, tõdesid seletuskirja koostajad.

"Jagame Euroopa Komisjoni arvamust, et EL-is on väga oluline säilitada ühtne ajarežiim ka pärast seda, kui kaks korda aastas toimuvast kellaaja muutmisest loobutakse," seisab seletuskirjas.