Valitsuskabinet otsustas eelmisel nädalal, et arutelu piiri ehitamise teemal jätkub.

"Tõenäoliselt tehakse seda augusti teisel poolel. Idapiiri projekti rahastatakse riigieelarvest, vajalikud summad planeeritakse riigieelarvesse koostöös rahandusministeeriumiga – nemad saavad ka selgitada selliste suurprojektide rahastamise korra," vastas siseministeerium ERR-i päringule.

Ehitise kaasrahastamise taotlust Eesti Euroopa Liidule esitanud veel ei ole.

"Välisvahendite kaasamine on plaanitud teisiti. Euroopa Liidu rahalist tuge soovime ühiseelarve 2021-2027 finantsraamistikust. Järgmise eelarveperioodi läbirääkimised ootavad veel ees. Kuidas järgmise eelarveperioodi vahendid jagunevad, see selgub läbirääkimiste käigus," ütles siseministeeriumi esindaja.

Peaminister Jüri Ratas ütles möödunud nädalal, et 320 milljonit eurot idapiiri ehituseks ei ole valitsuses kokku lepitud ning arutelu jätkatakse.

"Kui küsimus on, kas 320 miljonit on kuidagi otsustatud. Ei, see ei saa olla kuidagi otsustatud, sest me saame liikuda ainult selles tsüklis, mis on riigieelarve strateegia. Riigieelarve strateegias on otsustatud 90,9 miljonit," rääkis Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Samas ütles Ratas, et nii olulise taristu puhul nagu idapiir, ei saa rääkida ambitsioonide taseme suurest muutmisest.

Siseminister Andres Anvelt on öelnud, et valitsus on jõudnud ühesele arusaamisele, et praeguse, 320 miljonit eurot maksva idapiiriehituse projekti, variandiga tuleb jätkata. Ta kinnitas, et nii Isamaa kui ka Keskerakond on selle summaga nõus. Isamaa esimees, valitsusse mittekuuluv Helir-Valdor Seeder on samas öelnud, et valitsuses üksmeelt ei ole.

"Koalitsioonis ei ole sellist kokkulepet, et sellel oleks justkui rahastamine olemas, et see oleks otsustatud, et sellises mahus rahastamine aastani 2026 ongi olemas. Ei. Täna me saame lähtuda sellest, mida me alles kevadel arutamise - 90 miljonit järgmise nelja aasta peale," ütles Seeder ERR-ile.

Riigikontrolör Janar Holm saatis möödunud nädalal Anveltile kirja, kus tegi teravaid etteheiteid valitsuskabinetile otsustamiseks ettepandud idapiiri väljaehitamise kavale. Riigikontrolöri hinnangul tuleb siseministril materjale oluliselt täiendada ning pakkuda praeguse ühe variandi kõrval välja ka teisi alternatiive.

Anvelti sõnul on Holmi kriitika alusetu.

"2015. aastal sai siseminister valitsuselt mandaadi idapiiri väljaehitamiseks ning vastavalt valitsuse tegevusplaanile on siseminister andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," kirjutas Anvelt oma vastuses Holmile.

"Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Samuti ei ole varem riigikontrolörilt laekunud siseministeeriumile ühtegi arupärimist piiriprojekti osas. Sellest tulenevalt olete oodatud idapiiri projekti auditeerima," lisas siseminister.