Anvelt nimetas riigikontrolöri kriitikat piiriehituse osas alusetuks ({{commentsTotal}})

Piiripostid
Piiripostid Autor/allikas: Politsei- ja piirivalveamet

Siseminister Andres Anvelti sõnul on alusetu riigikontrolör Janar Holmi eelmisel nädalal tehtud kriitika, et piiritaristu rajamise plaanid on väheinformatiivsed, kuna neis pole esitatud alternatiivseid võimalusi ja nende maksumust.

"2015. aastal sai siseminister valitsuselt mandaadi idapiiri väljaehitamiseks ning vastavalt valitsuse tegevusplaanile on siseminister andnud kuni käesoleva ajani regulaarselt ülevaateid piiri ehitamise arengutest ning alates 2015. aastast on piiriprojekti arutatud valitsuses kokku üheksal korral, kusjuures rõhutan, et riigikontrolöri juuresolekul," kirjutas Anvelt oma vastuses Holmile.

"Seega ei saa nõustuda väitega, et valitsusel ega riigikontrolöril ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Samuti ei ole varem riigikontrolörilt laekunud siseministeeriumile ühtegi arupärimist piiriprojekti osas. Sellest tulenevalt olete oodatud idapiiri projekti auditeerima," lisas siseminister.

"Et jutt on väga suurtest investeeringutest, siis palun Teid teha idapiiri väljaehitamise materjalidesse täiendused, mis avaks kavandatava idapiiri lahenduse valiku tagamaid ja põhjendusi ning esitaks ühe või teise probleemi lahendamise alternatiivid koos nende maksumuse ja efektiivsusega," ütles Holm eelmisel teisipäeval oma kirjas siseminister Aveltile. Riigikontrolöri sõnul teeb talle muret valitsuskabinetile esitatud materjalide sisuline pool, mis ei ava kabineti liikmetele, miks on vaja välja ehitada just nimelt selline idapiir ja milline on eesmärgi saavutamiseks piirirajatiste ühe või teise lahendusvariandi efektiivsus koosmõjus maksumusega.

Anvelti sõnul kaaluti idapiiri taristu väljaehitamist planeerides esmalt nelja lahendust. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koostas 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses, enne indikatiivse eelarve koostamist, mitu erinevat lahendust ehk idapiiri arendusvisiooni. 2014. a tegevust alustanud töörühm alustas vajaduste kirjeldamisest, peale mida sõnastati kolm erinevat arengusuunda. Neljanda võimalusena jäi praeguse olukorra säilimie minimaalse tegevusega piiriribal, kirjeldas Anvelt oma vastuses Holmile.

Samas esitas siseminister ka kõigi nelja lahenduse kirjeldused ning hinnangud nende väljaehitamise mõju kohta piiri valvamise kvaliteedile.

Siseministri sõnul toetab tänaseks väljavalitud lahendust rahvusvaheline kogemus, mis on saadud Kreeka-Türgi, Bulgaaria-Türgi ja Ungari-Serbia piirilt. "Lähtudes nende riikide piiri valvamise kogemusest, on massilise sisserände olukorras kõige tõhusam ebaseaduslike piiriületuste ennetamise ja tõkestamise moodus kombineeritud tehnilise valvekorralduse süsteem ehk variant C," ütles Anvelt viidates väljavalitud lahendusele.

"Piiriprojekti üks eesmärke on välispiiri katmine sajaprotsendiliselt tehnilise valvega, mis tagab piiriolukorrast teadlikkuse. Täiendava isikkooseisu värbamisega ei ole võimalik saavutada sellist olukorrateadlikkust, kuna ainuüksi välispiiri maismaa osa pikkus on 136 kilomeetrit. Samuti ei kao ära vajadus patrullteede, juurdepääsuteede, purrete jms järele. Piirivahejuhtumitele kiireks reageerimiseks ja piiririkkujate tabamiseks on patrullradade ja juurdepääsuteede korralik võrgustik hädavajalik," selgitas siseminister oma kirjas.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: