Kuiv ilm kahandab eeloleva talve hüdroenergiareserve ({{commentsTotal}})

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja juhatuse liige Andri Avila.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja juhatuse liige Andri Avila. Autor/allikas: ERR

Suur osa Põhjamaades ja Baltikumis tarbitavast elektrist tuleb hüdroenergiast ning palav ja sademetevaene suvi tähendab, et potentsiaalset energiat on hüdroservides eelolevaks talveks tavaliselt tunduvalt vähem, rääkis Eesti Energia juht Hando Sutter reedesel pressikonverentsil.

Sutter ütles, et nii nagu Eestis, on ka Põhjamaades palav ja kuiv suvi ning seetõttu on hüdroservide täitumisprotsent 62 ehk 16 protsenti tavalisest vähem.

"See on ligi 20 teravatt-tundi ehk 2,5 Eesti aastast tarbimist," tõdes ta. "Nii palju on hüdroreservides potentsiaalset energiat talveks vähem".

Päikseelektrijaamadest rääkides märkis Sutter, et need on toiminud prognoositust paremini. Esimesena päikseelektrijaama saanud Estonia piimafarmis saavutas see maksimumvõimsuse juba märtsis.

"Tehnoloogia on arenenud nii efektiivsuse kui hinna osas. Päikseenergiale aitab kaasa ka see, et Eesti õhk on puhas ja tootmine seetõttu efektiivne. Meie päikseelektrijaamade toodang on võrreldav Saksamaa lõunapoolse otsaga, kuigi geograafiliselt paikneme põhja pool," lauasus ta.

Nelja Energia Hiiumaale kavandatava tuulepargiga liigutakse Eesti Energia juhi sõnul edasi sammhaaval. Ta märkis, et tuuleolud on Eestis avamere tuuleparkide rajamiseks väga head ning on ilmselt ainult ajaküsimus, mil see siia tehakse.

Nelja Energia osaluse omandamiseks käib praegu Balti riikides koondumislubade saamise protsess. Sutteri sõnul on luba Lätis juba käes, Leedus loodetakse see saada varsti ning Eestis võtab see rohkem aega, kuid loodetavasti juhtub see sügisel.

"See on selgelt suund meie strateegiliste eesmärkide täitmiseks, et 40 protsenti suudaksime toota taastuvatest allikatest," lausus ta. "Sellest peaks saama avalik ettevõte, et inimestel ja pensionifondidel peaks olema võimalus osaleda selle ettevõtte käekäigus."

Sutteri sõnul on kõik Balti riigid nii elektritootmise kui -tarbimise poolest üsna pisikesed, kuid Eesti on jätkuvalt üks väheseid, kes toodab rohkem kui tarbib. Eesti ümber on aga väga suured tootjad ja tarbijad ning seega liigub Eestist läbi meie tootmisega võrreldes päris suurel hulgal elektrit. Seda eelkõige põhjast lõuna poole, sest defitsiit on suurem Leedus ja ka Poolas.

"Võime öelda, et oleme nagu transiidikoridor, elektrit liigub päris palju läbi Eesti ja katsume seda olukorda ära kasutada," tõdes Eesti Energia juhatuse esimees.

Ta rõhutas, et Eesti Energia üritab maksimaalselt elektrit toota ja müüa ning Eesti on jätkuvalt elektrit eksportiv riik, kuid elektri hinda Eestis mõjutavad paraku ümberringi toimuvad suuremad trendid.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: