Kuum suvi on viljasaagile väga halvasti mõjunud ({{commentsTotal}})

Viljapõld.
Viljapõld. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kuum suvi on Eestis hävitanud suviviljasaagist vähemalt kolmandiku, piirkonniti on olukord erinev.

Nii tali- kui suviteraviljade saagid on keskmisest palju väiksemad. Taliviljakasvatust mõjutas eelmise aasta sügis, suvivilja saak on aga sel suvel enim kuiva kannatanud Eesti maakondades viimaste aastate keskmisest poole väiksem.

Viimastel aastatel on teraviljakasvatajad saanud põldudelt koristada keskmiselt neli tonni suvivilja ja viis kuni kuus tonni talivilja hektarilt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktori Mati Koppeli hinnangul jääb suvivilja saak kõige rohkem põuda kannatanud Kesk- ja Põhja-Eesti maakondades sel aastal kahe tonni piiresse hektaril ehk poole väiksemaks. Talivilja külvamist mõjutas aga eelmise aasta sügis.

"Reeglina taliviljad, kuna neil on sügavam juurestik, siis nad peavad sellisele kuivale ja kuumale paremini vastu. Eelmise aasta sügis, mis oli väga märg ja vihmane, ei võimaldanud talivilja külvata, nii et sellel aastal on põllumehed igal pool külvanud rohkem suviteravilja ja kahjuks sel aastal need kannatavad rohkem. Kahe aasta vastandlikud ilmad on mõjunud kokkuvõttes põllumeeste sissetulekutele ja saagile väga negatiivselt," ütles Koppel.

Põlvamaal Põlgaste kandis teraviljakasvatusega tegelev Avo Kruusla rääkis, et põldudel avanev vaatepilt talle kindlasti rõõmu ei valmista, kuid lõplik seis selgub kuu lõpus.

"Talinisu oli seinast seina. Osad põllud andsid ilusasti hektari kohta viis tonni välja. Võrdluseks võib tuua niimoodi, et eelmisel aastal andsid samad kultuurid seitse tonni," lausus Kruusla. "Aga varajane oder läks aia taha, jäi põua kätte. Kaer, paistab, et sellega on asi ühel pool, sellepärast, et kaer lihtsalt põleb põllu peal ja suvinisu põleb ka ära. Need ei loo pead."

Mati Koppeli sõnul mõjutabki sellisel väheste sademetega aastal saaki ka see, milline on konkreetse põllu muld ja kuivõrd suudab see niiskust hoida. Seepärast erinevad saakide suurused piirkonniti ja ka erinevate põldude lõikes.

Ikalduse käes vaevleb aga kogu Põhja-Euroopa ja see on Euroopa teraviljahindu oluliselt tõstnud.

"Põllumeestele on loomulikult hea, kui saak on väiksem, sest siis saab selle eest ka kõrgemat hinda. Siiski väga paljudele põllumeestele hinnatõus suureks abiks ei ole, sest Eesti põllumehed on juba harjunud oma saagi hindu ette fikseerima, et turu kõikumisega seotud riske vähendada," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, kes ise Viru-Nigulas vilja kasvatab.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: