Belgia põllumehed on mures - põud ohustab traditsioonilist suupistet ({{commentsTotal}})

Belgia friikartulid.
Belgia friikartulid. Autor/allikas: frietmuseum.be

Mitmel pool Euroopas on ilm käesoleval suvel olnud erakordselt kuum ning põud on toonud tõsist paljude riikide põllumeestele, sealhulgas ka Eestis. Olukord on tõsine ka Euroopa Liidu keskseid institutsioone majutavas Belgias, kusjuures eriti tugevat hoopi on saamas sealse traditsioonilise menüü aluseks olev kartulikasvatus.

MétéoBelgique'i andmetel on selle suve juulis ja augustis kestnud kuumalaine kõige pikem kuumalaine pärast 1911. aastat. Kuigi farmerid pole ametlikku statistikat veel koostanud, on selge, et kartulisaak on tänavu umbes kolmandiku võrra tavapärasest väiksem, vahendas Politico.

Kartulid, täpsemalt kohaliku tava kohaselt serveeritud friikartulid (flaami keeles frietkot, prantsuse keeles friterie) on Belgia traditsiooniline suupiste, mille järjekorras seisavad lisaks kohalikele ka turistid. Ning õigete friikartulite valmistamiseks kasutatakse eelkõige just kohalikku toodangut ja kohalikke kartulisorte.

Majoneesitootja Natura on tegemas ka kampaaniat, et Belgia friikartulid lisataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse. Hiljuti läksid Euroopa Komisjoni pressibriifingu ajal kaklema Belgia ja Prantsuse ajakirjanik ning tüli põhjuseks oli just see, kumma riik on õigesti valmistatud friikartulite kodumaa. Ehk kokkuvõtlikult - friikartulid ja nende toormaterjal ei ole belglaste jaoks ainult põllumajanduslik teema.

Belgia friikartulimüüjaid esindava organisatsiooni Unafri-Navefri president Bernard Lefèvre tunnistas põuakahju kommenteerides, et ta üritab küll optimistlik olla, kuid hakkab tasapisi lootust kaotama.

"Me ei tea 100-protsendilise kindlusega enne septembrit, kuivõrd halb saak on, kuid on tõsi, et kui olukord sellisena jätkub, siis head see friikartulitele ei too," tunnistas ta.

"Friikartulid on elulise tähtsusega. See on rohkem kui toode - see on Belgia sümbol," rõhutas Lefèvre.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: