Veel pool aastat tagasi, enne presidendivalimisi, ei rääkinud Putin pensioniea tõstmisest üldse. Kolmapäeval püüdis ta selgitada, miks seda reformi ikkagi vaja on, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suhtusin aastaid väga ettavaatlikult ja isegi umbusklikult kõigisse ettepanekutesse muuta pensionisüsteemi. Reageerisin kohati sellistele ideedele üsna teravalt. Aga tendentsid, mis meil demograafias ja tööturul valitsevad ning olukorra objektiivne analüüs näitavad, et viivitada enam ei tohi," sõnas ta.

President lubas pensionirefiormi leevendada. Näiteks naistel tõstetakse pensioniiga mitte kaheksa, vaid viie aasta võrra nagu meestelgi. See tähendab, et kümne aasta pärast saavad naised pensionile 60- ja mehed 65-aastaselt.

President lubas kaitsta ka pensionäride huve. Kõige ebatavalisem samm on keelata tööandjatel koondada, vallandada või tööle mitte võtta neid, kellel on jäänud pensionini viis või vähem aastat.

Jääb arusaamatuks, kas see ka tegelikult aitab pensionieelikutel säilitada oma töökohti või hakkavad tööandjad neid just kartma, kuna taolisi töötajaid ei saa vallandada ka siis, kui nad oma ülesannetega toime ei tule.

"Ma arvan, et keegi ei võta neid inimesi tööle. 50-aastaseid ei võta keegi," arvas Moskva elanik Ljudmila.

"Võib-olla hakkavad nad neid kartma tööle võtta, kuna pärast ei ole võimalik neid koondada. Aga igal juhul, kui mina tahaks varem pensionile minna, ei saaks ma seda teha. Need aga, kes ei taha varem pensionile, tavaliselt leiavad mingi töö või säilitavad oma töökoha," sõnas Aleksandra.

Uuringud näitavad, et pensioniea tõstmise vastu on Venemaal enam kui 80 protsenti inimestest.

"Mul ei ole kindlat vastust, aga ma arvan, et pensioniiga peab olema 50 aastat naistele ja 55 meestele. See on kõik, aitäh," ütles Arkadi.

Noorem põlvkond suhtub pensionireformi veelgi skeptilisemalt.

"Ma loodan ainult enda peale, oma pangakontole ja rahale, mis sellel on," ütles Sabina, kes riigipensionisse ei usu. "Ma arvan, et kui mina ükskord pensioniikka
jõuan, ei ole enam mingeid pensione," lisas ta.

ERR-i Moskva korrespondent Anton Aleksejev tõdes, et pensionireformi vastasusel on mõju ka sisepoliitikale.

"Näiteks kommunistid praegu teevad kõik, et organiseerida näiteks referendumit üle Venemaa, et inimesed saaksid öelda oma kõva "ei" pensionireformile. Aga vaevalt sellest midagi välja tuleb, sest Venemaa referendumiseadus on nii keeruline, et on praktiliselt võimatu praegu sellist üritust organiseerida," selgitas ajakirjanik.

"Teine asi on see, et on palju miitinguid üle Venemaa ja näiteks juba sel pühapäeval kogunevad Moskvas nii kommunistid kui ka Õiglase Venemaa partei toetajad, et ka astuda pensionireformi vastu," lisas ta.

Võimu jaoks võib olla tema hinnangul n-ö kõige ohtlikum 9. september, mil valitakse Moskvas linnapead, kuid samal ajal on opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi kutsunud oma toetajaid üles tulema mittesanktsioneeritud meeleavaldusele pensionireformi vastu.

"Siin on oodata küll kümne päeva pärast massirahutusi ja märulipolitseid, mis teeb kõik, et need maha suruda. Nii et poliitiline mõju sellel reformil küll on ja esimene, kes saab sellest suurepäraselt aru, on president Putin, kes täna just sellepärast - nagu ütlevad kõik politoloogid ja eksperdid - võttiski enda peale vastutuse ja oma autoriteediga n-ö püüdis õnnistada seda pensionireformi," rääkis Aleksejev.