Eelnõu poolt hääletas 326 ja vastu 59 rahvasaadikut, vahendasid Meduza, Reuters jt.

Eelnõud on pärast esimest lugemist mõnevõrra muudetud ning sinna on sisse viidud president Vladimir Putini poolt reformi "pehmendamiseks" mõeldud muudatused.

Kui peaminister Dmitri Medvedevi poolt välja käidud esialgne ettepanek oli näiteks tõsta pensioniiga meestel 65. ja naistel 63. eluaastani, siis nüüdses eelnõus on need vastavalt 65. ja 60. eluaastat.

Praegu saavad Venemaa mehed pensionile minna 60 ja naised 55 aasta vanuselt. Pensioni suurus on keskmiselt 14 000 rubla kuus ehk umbes 190 eurot.

Ühtse Venemaa saadikud seletasid taaskord, miks on pensioniea tõstmine hea samm, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seaduseelnõu, mille me täna teisel lugemisel läbi vaatasime, peaks lahendama eeskätt pensionäride probleeme. See eelnõu lubab pensione reaalselt tõsta," ütles fraktsiooni esimees Sergei Neverov.

Ühtse Venemaa saadikud ei karda, et partei reiting langeb.

"Ainult poliitilised argpüksid võtavad vastu vaid neid otsuseid, mis meeldivad kõigile," sõnas fraktsiooni aseesimees Andrei Issajev.

Tegemist oleks esimese pensioniea tõusuga Venemaal pea 90 aasta jooksul ning plaan on ühiskonnas pälvinud mõnevõrra haruldaselt laia kriitikat võimu aadressil. Samuti on valitsuse plaan mõjutanud negatiivselt Putini enda reitingut - viimase nelja aasta madalaim - ja seda hoolimata sellest, et ta üritas sellel teemal rääkimist pikka aega vältida.

Kriitikuid pole eelnõusse lisatud muudatused siiski lepitanud ning ka teise lugemise eel leidis aset meeleavaldusi ja protestiaktsioone, mille raames võimuesindajad ka protestijaid kinni pidasid.

Kogu opositsioon oli pensioniea tõstmise vastu. Kommunistid on veendunud, et tegemist on tänaste töötajate röövimisega.

"See inimsööjalik reform kukub tänaste töötajate õlgadele. Just nemad hakkavad nägema, et nende vanemad ei ela pensionieani. Pensionini ei ela iga teine mees ja iga neljas-viies naine," kommenteeris Kommunistliku partei esimees Gennadi Zjuganov.

Kuigi enamik venemaalastest on pensionireformi vastu, suurt meeleavaldust kolmapäeval ei toimunud.

Eelnõu kolmas lugemine peaks toimuma neljapäeval, 27. septembril. Kui riigiduuma ka siis eelnõu heaks kiidab, vajab see veel ülemkoja ehk föderatsiooninõukogu heakskiitu ning president Putini allkirja.