Esimene ehk eelmine kogunemine toimus tänavu juunis. Vahepealsel ajal intervjueerisid programmi eestvedajad kümneid inimesi, kelle tähelepanekuid edaspidi arvesse võtta.

"Eesmärk on see, et aasta lõpuks on meil e-residentus 2.0 plaan koos. Isegi detsembri alguseks loodame. Sellleks tegelevad juhtrühmad nüüd erinevate valdkondadega: e-residentus üksiisikule, e-residentsus kui äripakkumine, kui platvorm või n-ö app store," rääkis president Kersti Kaljulaid kohtumise järel ajakirjanikele.

Seitsme valdkonna vedajad otsivad nüüd lahendus, kuidas muuta programm atraktiivseks ka Eesti ettevõtjatele, kes loodaval platvormil oma teenuseid mugavalt ja bürokraatiavabalt pakkuda saaks.

"Olen veendunud, et mida kiiremini kasvab kliendibaas, kellele saab platvormile teenuseid kujundama hakata, seda kiiremini tekivad teenused," märkis riigipea.

E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul hakkab lähiajal pihta intensiivne töö, mis valmistab ette e-residentsuse kui toote edasise arengukava, ja täpsustab e-residentsuse fookuse. "Oleme kokku leppinud, et detsembriks on ühiselt heaks kiidetud teekaart edasiliikumiseks olemas," ütles Korjus.

E-residentidega seotud riskide kaardistamist vedas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt. Ta tõi omalt poolt välja, et sõnum on selge: E-residentsuse programm peab olema läbipaistev ning me ei tolereeri maksude peitmist.

"Me rakendame kõiki meetmeid, et ennetada võimalikke kahjusid. Oleme e-residentsusega seonduvad riskid koos partneritega täpsustanud ja oleme uuendamas plaane nende riskide maandamiseks," sõnas Küüt.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et e-residentsuse programm on mitmete positiivsete mõjudega ning ainuüksi selle aasta tulu ületab kõiki kulutusi, mida programmile on tegutsemisaastate jooksul tehtud.

Kuula lähemalt lisatud "Aktuaalse kaamera" videost.