Danske Bank on Eesti politseile teatanud kaheksast inimesest ({{commentsTotal}})

{{1537347000000 | amCalendar}}
Foto: Danske Bank

Danske Bank on oma Eesti filiaalis läbi viidud võimaliku rahapesu kahtluse tõttu teatanud Eesti politseile kaheksast inimesest. Eesti rahapesu andmebüroole on Danske teatanud 42 inimest, kes on panga hinnangul kahtlaste tehingutega seotud.

Panga sisejuurdluse käigus uuris selle läbiviija Bruun & Hjejle panga Eesti haru praeguste ja endiste töötajate ning vahendajate ehk inimeste, kes said klientide leidmise eest komisjonitasu, kahtlaseid tegevusi. Viimaks vaatega selgeks teha, kas mõned neist võisid mitteresidendist klientidega kokku mängida.

Uurimine leidis, et 42 töötajat ja vahendajat on seotud kahtlaste tegevustega. Sellest anti kokkulepitud viisil ja lähtuvalt Eesti seadustest teada Eesti rahapesu andmebüroole. Lisaks kaheksa endise töötaja kohta andis Danske Bank teada Eesti politseile kahtlusega, et nad võivad olla korda saatnud kuriteo.

Prokuratuur kinnitas, et Danske on esitanud avalduse kaheksa inimese osas. Prokuratuur liitis need avaldused mõned nädalad tagasi käivitatud kriminaalasjaga, ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas

Nende inimeste hulgas ei ole panga endisi juhte Aivar Rehet ega Ivar Paed.

"Danske Bank on Eesti riigiprokuratuurile esitanud kaheksa kuriteokaebust kaheksa inimese osas. Neist kaks laekusid meile 6. septembril ja kuus 17. septembril 2018. Võin öelda seda, et üldjoontes oli see info, mis neis kuriteokaebustes välja toodi, meile juba teada. Küll olid need kuriteoteated detailsemad meie senituvastatust," selgitas riigiprokurör Marek Vahing "Aktuaalsele kaamerale".

Hoolimata kahtlaste tegevuse teadetest (SAR) ja avaldustest politseile esitatud avaldustest ei suuda pank öelda piisava kindlusega, mis määrani on kuritegelik kollusioon tegelikult toimunud.

Lisaks märgib pank, et kuigi uurimise käigus avastati kahtlast tegevust, see ei ole tingimata seotud kahtlase tegevusega mitteresidentide äris.

Kolmapäeval avalikustas Danske Bank oma sisejuurdluse tulemused aastatel 2007-2015 Eesti kaudu toimunud võimaliku rahapesu osas. Dasnke Eesti haru kaudu liigutasid mitteresidendid sellel perioodil 200 miljardit eurot.

 

Allikas: BNS. ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: