Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et panka n-ö sisseminek ei ole sugugi lihtne, sest sihiku sättimiseks on vaja kvaliteetset infot.

Danske pank oli Eestis 2014. aastal kolmandal või neljandal positsioonil ning Kessleri sõnul ei vali kümnete tuhandete klintide seast kedagi suvaliselt välja.

"Pead saama luureinfot ja meie kolleegid rahapesu andmebüroost andsid algteavet, et sihikut sättida," sõnas ta.

Nii mõnedki kahtlust äratanud tehingute selgitused panid Kessleri sõnul inspektsiooni eksperte kulme kergitama. See on ka ühtlasi kinnitus, et panga töötajaskonnas mingi osa pidi aru saama, millega tegeletakse.

"Küll on kraanasid müüdud paberkottides, küll on külmutatud kanakoibi müüdud nii, et tegelikult ei olegi seda külmutusrongidega veetud, vaid tavalistes vagunites. Näpuvead tulevad ikka sisse, kes näilike või kahtlastele tehingutele välja nuputavad," rääkis Kessler.

Ühe markantse näite tõi ta veel, kus tehingu seletuse põhjal oli ostetud ja müüdud nii palju torusid, et nende kogupikkusega andnuks mitu tiiru ümber maakera peale teha.

"Meil on tunne, et riskikontrollisüsteem ei olnud paigas. Kindlasti teatud juhtimistasanite inimesed said otseselt aru, millega nad tegelevad. Kõige kõrgem Eesti juhtimistasand sai aru, et riskikontrollid ei toimi," vastas Kessler küsimusele, kas toonane pangajuht Aivar Rehe ja tema alluvad teadsid, millega tegelevad.