Ajakirjanik Mirko Ojakivi võttis esimese teemana üles rahvusvahelise Eesti maine ja Eesti panganduse seisukohast kõige olulisema sündmuse - Kopenhaagenis tutvustas Danske pank Eesti filiaalis aastatel 2008-2015 toimunud rahapesu uurimise raporti avalikku osa.

"Seda raportit lugedes saab aimu sellest, mis tehti Eesti filiaalis valesti, aga tundub, et ei selgu see, mida tegid valesti panga riskijuht, millised riskihaldamise mehhanismid ei töötanud, mida tegi valesti filiaalijuht ja mida tegi valesti Danske emapank Taanis," rääkis Ojakivi saates.

Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi hinnangul on põhiküsimus edaspidiseks, et milline saab olema mõju kogu Danske pangale ja mis juhtub siis kui USA peaks otsustama Dansket trahvida.

Heidit Kaio lisas, et rahvusvahelises ajakirjanduses pälvib Danske panga juhtum tähelepanu sellega, et erinevates riikides finantsinspektsioonid asuvad jälitama seda, kas vastava riigi firmad olid selle Danske rahapesuga seotud.

Kaio sõnul tekitab Danske skandaal paljudes Eesti kodanikes rahvusliku süütunde küsimuse. "Et kas me peame end Eestina kuidagi halvasti tundma? Kas see panem meile mingisuguse Metsiku Ida templi külge või mitte? Seda templit mina küll praegu kusagil paistmas ei näe. Selline "musta raha" liikumine on ikkagi mitte ainult Ida teema, vaid väga globaalne probleem," lausus Kaio.

Hundimägi sõnul võivad sellised juhtumid saada pankadele saatuslikuks ja kui suurte pankadega midagi juhtub, siis see mõju kogu laiemale majandusele võib olla väga valus.

Mirko Ojakivi rõhutas, et kogu skandaali eest vastutavad juriidiliselt Danske Panga omanikud ja juhtkond. "Kui nad ei suutnud täita seadusest tulenevat kohustust tagada "tunne oma klienti" põhimõttest kinni pidamine. Nad ei teadnud, kust on pärit nende klientide raha ja kuhu see läheb, siis see pole ainult telleri ja kliendihalduri vastutus, see on kogu panga vastutus," sõnas Ojakivi.