"AK. Nädal": Danske afääri tõttu on kannatanud nii Eesti kui ka Taani maine ({{commentsTotal}})

Foto: Danske Bank

Paarisaja miljardi suurune rahapesu läbi Danske panga Eesti filiaali on kahandanud ettevõtte väärtust ning kahjustanud oluliselt Taani ja Eesti riigi mainet. Mis siis täpsemalt toimus, küsis "Aktuaalne kaamera. Nädal" nii Taanis kui Eestis.

Kolmapäeval avalikustas Taani Danske Bank oma sisejuurdluse tulemused seoses Eesti filiaalis aastatel 2007-2015 toimunud rahapesu juhtumiga. Enam kui 80-leheküljelise dokumendi koostamiseks töötas advokaadibüroo Bruun & Hjejle läbi panga mitteresidentidest klientide kahtlased tehingud. Raporti kohaselt liikus Eesti filiaalist läbi kolossaalne rahasumma ja panga juht teatas tagasiastumisest.

"Kogu rahavoog oli umbes 200 miljardit eurot. Meil oli umbes 10 000 mitteresidendist klienti. Meil oli umbes 5000 klienti, kellel olid mingid välisühendused. Ehk siis kokku 15 000 klienti. Me oleme läbi käinud 6200 klienti. Kui neil oli üks kahtlane tehing, me oleme terve kliendi raporteerinud Eesti rahapesu andmebüroole. See oli 10 miljonit tehingut ja meil ei olnud võimalik käia kõik neid tehingud läbi, sest muidu me poleks kunagi sellega lõpule jõudnud," selgitas Danske grupi tagasi astuv juht Thomas Borgen.

Raport veeretas süü toimunust peamiselt Eestis panga jaoks töötanute õlule. Raporti koostamise käigus esitati ka kaheksa Eesti filiaaliga seotud isiku suhtes kahtlustus kriminaalkuriteos. 42 inimese kohta tehti teade Eesti politsei rahapesu andmebüroole. Samas tunnistati keskkontori kohapealt süüd ebapiisavas kontrollis, asja mitteõigeagses avastamises ja kontrollmehhanismide ebapiisavuses.

"Mitu asja läksid koos valesti siin ja sellest on sügavalt kahju. Me ei teinud oma tööd Eestis kohapeal piisavalt hästi - ei esimesel liinil ega ka kontrollifunktsioonides. Ja meil ei olnud piisavaid kontrollifunktsioone grupi tasemel, et neid vigu tuvastada. Kahjuks see juhtus ja seetõttu ma võtan vastutuse ja astun tagasi," rääkis Borgen kolmapäeval.

Raporti järel teatasid Suurbritannia võimud, et on käivitanud menetluse uurimaks riigis tegutsevate ettevõtete seotust Danske rahapesuga. Taani finantsinspektsioon ütles, et taasavas oma menetluse. Eesti finantsinspektsioon kaalub sama. Kuivõrd uur osa maksetest toimus dollarites, uurivad Danskes toimunut ka USA ametivõimud. Samuti toimub kriminaaluurimine nii Eestis kui ka Taanis.

"Danske raport on osa meie kriminaaluurimisest, aga on oluline rõhutada, et see on vaid osa meie laiemast kriminaalmenetlusest, mis peaks selgitama, kas kedagi on võimalik selle potentsiaalse kuriteo eest karistada," rääkis Taani riigiprokurör Morten Niels Jakobsen.

Kuigi aruandes märgiti, justkui poleks panga tippjuhtkond teadnud Eestis toimunust, ei pea keegi seda kuigi tõenäoliseks. Suuremates ettevõtetes, ja eriti pankades, vaadatakse väga täpselt, kuidas kujunevad kasumid ja kuidas raha liigub. Näiteks 2011. aastal moodustas pisikese Eesti filiaali kasum panga kogukasumist 10 protsenti.

"Kui vaadata seda Eesti filiaali kasumlikkust, siis tõenäoliselt oli tegemist üsna kasumliku äriga ja sealt oleks pidanud panga juhtkond ise suuremat huvi üles näitama, et millest selline keskmisest kõrgem kasumlikkus pangas tekib. Kui aruannet lugeda, siis aruande järgi võib öelda, et vajalikud aruanded esitati. Küsimus on selles, kas siis juhtkond reageeris sellele piisavalt," kommenteeris pangaliidu juhatuse esimees ja LHV Panga juht Erki Kilu.

Danske teatas, et pank loob Eestis teenitud 200 miljoni euro suuruse kasumi eest sihtasutuse, mis peaks hakkama nii Taanis kui ka Eestis võitlema finantskuritegevuse vastu.

Lisaks võivad panka tabada erinevate menetluste läbiviimisel erinevas suuruses trahvid. Eestis tegude läbiviimise ajal kehtinud seaduses alusel kuni 32-tuhande eurose trahvi, Taanis 540-miljoni euro suuruse trahvi ja USA-s isegi miljarditesse eurodesse ulatuva trahvi. Möödunud aasta maist on pank kaotanud oma väärtusest üle 10 miljardi euro.

"Danske Bank on suurim Taani pank, see on Taani tööstuse ja rahanduse nurgakivi, aga see mõju kapseldatakse. See on väga oluline. Nad, Danske pank, saavad küll pihta, aga mõju on piiratud," nentis ajalehe Berlingske majandustoimetaja Peter Suppli Benson.

Kindlasti on Danske Banki rahapesu tõttu saanud juba kannatada nii Eesti kui ka Taani maine.

"Kui vaadata natukene seda kommunikatsioonipoolt, siis meie siin nimetame seda kõike Danske kaasuseks. Danske ise nimetab seda Eesti kaasuseks. Sellest on muidugi kahju, et Eesti nimi on nüüd sellele juhtumile külge jäänud," märkis Erki Kilu.

"Taanlased on väga mõistlikult sellele reageerinud. Nad saavad aru, et see tegevus toimus küll Eestis, aga see on Taani pank. Juhtmed on siin Taanis ja nad ikkagi tegelevad oma enda probleemide lahendamisega. Kes tegi, kui palju, kes teadis, mida. See kõik toimus küll Eestis, aga õnneks Eesti ei ole selle draama kangelane siin Taanis," lausus omakorda Eesti suursaadik Taanis Märt Volmer.

Taanlased ise kardavad, et rahapesujuhtum võib tuua kaasa Taani riigi ülihea krediidireitingu langetamise. See võib muuta riigi jaoks laenamise kulukamaks ja kahjustada majapidamisi ning majandust tervikuna.

"On palju märke sellest, et pank, selle juht ja nõukogu teadsid sellest midagi. See kahjustab meie mainet ja majandust, kui see mõjutab intressimäärasid või krediidireitingut," sõnas opositsioonilise Sotsialistliku Rahvapartei liige Lisbeth Bech Poulsen.

Ainus asi, mis on praegu enam-vähem selge, on see, et Eesti pangad on märgatavalt vähendanud välisklientide teenindamist. Kolme aastaga on mitteresidentide hoiuste osakaal vähenenud 20 protsendilt 10 protsendile. Offshore-klientide osakaal 10 protsendilt 0,9 protsendile.

"Kontode avamisel tehakse palju rohkem tööd vaadatakse, mis klient on, kust ta tuleb, kust tuleb tema raha, millised on tema järgnevad tehingud. Mitte ainult Danske pangas, vaid ka teistes pankades on väga palju mitteresidentide kontosid suletud viimase paari aasta jooksul ja üldse pangad väga palju mitteresidentide teenindamisega tegeleda ei taha," rääkis pangaliidu juhatuse esimees Kilu.

Lisaks on oluliselt karmistunud nii Eesti pangandusreeglistik kui ka rahvusvaheline keskkond. Danske Bankis läbi viidud võimalik rahapesu Eesti kaudu sellisel kujul enam suure tõenäosusega korduda ei saa.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: