Suurbritannia suurendab sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas ({{commentsTotal}})

{{1538319540000 | amCalendar}}
Briti allveelaev.
Briti allveelaev. Autor/allikas: Ben Birchall/AP Photo/PA/Scanpix

Ühendkuningriik suurendab sõjalist kohalolekut Arktika piirkonnas ajal, mil riik muretseb Venemaa agressiooni pärast, ütles Briti kaitseminister.

Gavin Williamson ütles lehele The Sunday Telegraph, et valitsus koostab Arktika kaitsmise strateegiat, mis muu hulgas näeb ette 800 eriüksuslase saatmist Norra ning baasi rajamist selle põhjaossa.

Williamsoni sõnul näitavad Venemaa otsused taasavada Nõukogude Liidu ajast pärit baase ning allveelaevade tegevuse kasvav tempo, et Ühendkuningriik peab enda kohalolu näitama ning huve kaitsma.

Brittide samm on osaliselt reaktsioon murele, et Arktika jää taandudes üritab Venemaa laiendada oma sealseid tegevusi. Jää sulamine kutsus esile ka võidujooksu Arktika jää all olevate naftavarude kasutuselevõtmise pärast.

Williamson annab strateegiast ülevaate pühapäeval Konservatiivse Partei konverentsil.

Strateegia eesmärk on tagada, et Ühendkuningriik suudab edukalt jälgida Venemaa allveelaevade liikumist ning et relvajõud suudavad igale ohule reageerida.

"Näeme, et Venemaa allveelaevade tegevus on väga lähedal sellele tasemele, mis ta oli külma sõja ajal. On õige, et me sellele vastame," lausus Williamson.

"Kui keerame kella tagasi kümme aastat, siis paljud inimesed arvasid, et allveelaevade ajastu Kaug-Põhjas, Atlandi ookeani põhjaosas, ning sellest lähtunud oht kadus Berliini müüri lagunemisel. See oht on taas tõusnud esiplaanile."

"Kui tahame kaitsta oma huve kohas, mis on sisuliselt meie tagaaed, siis see on miski, mida peaksime tegema," lisas minister.

Strateegia osana saadab Ühendkuningriik Norrasse järgmise kümne aasta jooksul igaks talveks 800 eriüksuslast, kes hakkavad töötama koos USA ja Hollandi merejalaväelaste ja Norra sõduritega. Ühendkuningriigi sõdurid saavad kaasa ka soomukid Viking.

Strateegia näeb ette ka Vene allveelaevade liikumise jälgimise lennukitega P8 Poseidon ning Briti allveelaevade saatmise Arktika jää alla.

"Ühendkuningriik teeb selgeks, et kuninglikul mereväel pole mitte ainult oskused ja võime tegutseda liustikujää all, vaid ka tahe seda teha," lausus Williamson.

"Selle keskmes on pealehakkamine, tempo suurendamine, meie võimekuste suurendamine ning soov näidata, et oleme seal, et hoida koos rahvusvahelist reeglitepõhist korda."

Strateegiale eelnevalt teatas Williamson juunis, et riik saadab Islandile hävituslennukid Typhoon.

Novembris saadab Ühendkuningriik 3000 sõdurit Norras toimuvale NATO õppusele Trident Juncture, kus osaleb 40 000 sõdurit.

Suurbritannia hoiab maaväe kontingenti Saksamaal ka pärast Brexitit

Ühendkuningriik hoiab maaväekontingenti Saksamaal ka pärast Euroopa Liidust lahkumist, kuigi plaanib vähendada sõjalist kohalolekut välismaal, ütles Briti kaitseminister pühapäeval.

Briti kaitseministeerium üritab paigata auku sõjalistes kulutustes ning plaanib vähendada oma sõdurite arvu Euroopas 2020. aastaks, mil lõpeb Brexiti üleminekuperiood.

Aga algatus tuua ära kõik sõdurid Saksamaalt tabas Suurbritannias poliitilist närvi ning valitsus oli sunnitud plaanid ümber tegema.

Kaitseministeerium ütles, et lõpuks jääb Saksamaale 185 sõjaväelast ja 60 kaitseministeeriumi tsiviilisikut.

"Me ei sulge oma rajatisi Saksamaal," lausus kaitseminister Gavin Williamson Konservatiivse Partei aastakonverentsil.

"Selle asemel hoiame nad lahti ning eelpaigutame sinna maaväe üksused," lisas ta.

Suurbritannia on jätkuvalt üks tähtsamaid liikmesriike NATO-s, mis pööras oma põhitähelepanu tagasi Venemaale, kui viimane annekteeris 2014. aastal Ukrainale kuuluva Krimmi.

Ta rõhutas, et Venemaa on üks suuremaid ohte, millega riik täna silmitsi seisab.

"Me ei lase Kremlil üle kirjutada külma sõja tulemust," lisas Williamson.

Kaitseministeerium avaldas ka plaani investeerida miljon naela (1,1 miljonit eurot), et õpetada iga aasta välja üle 2000 kadeti uue küberjulgeolekuüksuse tarbeks.

Williamsoni sõnul on programm NATO liikmesriikide seas esimene omataoline.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: