NATO idatiival ehk siis Balti riikides ja Poolas on kohal neli suurt liikmesriiki, kes on saatnud tuhatkond sõjaväelast eelväeks Venemaa heidutamise jaoks. Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia ja Saksamaa on juhtriigid, kelle kõrval on kohal ka mitmed teised alliansi liikmed.

See on suur muutus, kui võrrelda kahekümne aasta tagust olukorda, ütles Rootsi kaitseuuringute agentuuri asedirektor Robert Dalsjö, kes uuris toona Eestis, kas
Balti riigid on kaitstavad. Nüüd on tema sõnul rõhk sellel, kuidas saab kaitsta.

"Eesti kaitseväe kõige suurem nõrkus on valmisolek, sest sõltute mobilisatsioonist. Teine nõrkus on mehhaniseerimatus. Praegu on vaid pataljonil relvadega masinad. Kolmas ja neljas nõrkus on kaugmaa suurtükid ning maapealne õhutõrjesüsteem. Eesti võib suuta osta õhukaitset, mida Leedu ostab Norralt. Kuid kõik lisaks peaks tulema NATO-lt," rääkis Dalsjö.

NATO - see tähendab ikkagi ja peamiselt Ameerika Ühendriike, kuid mitte ainult. Poola endine sõjaline esindaja NATO juures Andrej Falkowski rõhutas, et alliansi artikkel V kõrval on tähtis III artikkel, mille kohaselt peab iga riik end ise kaitsma. Ja ometigi tunnistab temagi, et ilma USA-ta ei saa ka nii suur riik nagu Poola hakkama.

"Ühelt poolt USA kaebab, et neil on liiga suur koorem. Aga nad osalevad ja neid on vaja Euroopas. Meil peavad ameeriklased kohal olema. Teisalt, ilma ameeriklasteta ei ehita me iseseisvat julgeolekustruktuuri. Euroopa on stabiilne kontinent ja me vajame ameeriklasi. NATO akronüüm ei ole vaid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, vaid ka Vajame Ameerikat Tegutsema. Nende jõudude, raha ja üksustega," selgitas kindralleitnant Falkowski, kes on praegu Poola kaitseministeeriumi nõunikuks.

Läänemere-äärsetest demokraatlikest riikidest kaks ei ole NATO-s ehk Soome ja Rootsi. Kui Soomes toimuvad järgmise aasta kevadel parlamendivalimised, siis Rootsis kestab huvitavate valimistulemuste järgne peaministri otsing.

Rootsis on toetus alliansile pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Stockholmi petterünnakut tõusnud peaaegu võrdseks selle vastastega. Kas uus võimalik
koalitsioon võiks Rootsi viia allianssi?

"Sõjalise liiduga ühinemist ei tehta hääletuse tulemusega 51-49. Vaja on, ja NATO tahaks, laiapõhjalisemat toetust liikmesusele. Eeldan, et kui Ulf Kristersson saab
peaministriks, siis tõuseb see teema lauale. Mitte ei hakata otsustama, vaid liigutatakse teemat edasi ehk isegi punkti, kus soomlased on praegu. Nemad on selgelt rääkinud NATO-st kui valikust," kommenteeris Dalsjö.

USA kõrval on nn väikevenna rollis Kanada. Kui Eestis sai juhtriigiks Suurbritannia, siis Lätis on selleks Kanada. Paarikümne tuhande sõjaväelasega suurriik otsustas panustada 450 sõduriga, kuid viimase poliitilise kokkuleppega pikendab Ottawa missiooni aastani 2023 ja tõstab sõdurite arvu 540-ni. Kanada poliitilises debatis see missioon erilist debatti ei tekitanud.

"Mis puutub Kanada üksustesse Lätis, siis on näha päris laiapõhjalist toetust, et see on Kanada huvides. Kui jätta poliitiline osa kõrvale ja küsida julgeolekuekspertidelt, siis seda esitati kui ajuraginata ülesannet ehk NATO tasemel hinnati panust kui tõestust Kanada usaldusväärsusest liitlasena ning siseriiklikul tasemel oli laiapõhjaline toetus. Kui regionaalne julgeolekuolukord peaks järsult muutuma, siis ehk peetaks suuremat debatti, kuid praegu nähakse seda madala riski ja kõrge autasuga missiooni, kus Kanadal on võimalus juhtrolliks," rääkis Queen'si Ülikooli poliitiliste uuringute dotsent Stéfanie von Hlatky.

Kanada suuremad militaarsed välispoliitilised eesmärgid täidetakse Von Hlatky sõnul läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, neil pole samasugust ambitsiooni maailmas politseinikuna ringi liikuda nagu lõunanaabril USA-l. Vastasseisu Venemaaga Kanada ei otsi, kuid demokraatlike väärtuste eest ollakse valmis seisma.

"Leiad arvajaid, kelle hinnangul on Venemaa selge oht, ning neid, kes väidavad, et oht on ülepaisatud. Laiapõhjalisem arvamus, ja see peegeldub ka NATO dokumentides, on see, et 2014. aasta Krimmi annekteerimine oli ähvardav, agressiivne ja vastuvõetamatu, illegaalne," nentis Von Hlatky.

Heidutuse nimel töö jätkub - olgu selleks siis iseseisva kaitsevõime ülesehitamine Balti riikides ja taas ka Rootsis või liitlaste veenmine oma tehnikat ja inimesi regiooni saatma.

Septembri keskel käis Poola president Andrzej Duda Washingtonis välja mõtte, et USA võiks luua Poolas baasi nimega Fort Trump. Varssavi maksaks kaks miljardit dollarit selle ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

"Nimi ei ole tähtis. Kõige tähtsam on kavatsus ja fakt, et meil on puudujääk, kui räägime NATO käsustruktuurist meie territooriumil. On mõni eelis, kui on olemas alaline USA kohalolek meie piiride lähedal. Me ei võistle Balti riikidega. USA-l on paindlikkus ja strateegiline sügavus, seega nad valiksid koha ise, kui üldse. Näitame maailmale, et oleme pühendunud suurele vennale, kes oleks kohal ja võtaks šokilöögi endale," lausus kindralleitnant Falkowski.

Julgeoleku küsimuses vaadatakse ka Rootsis USA poole.

"Kui USA läheb koju, oleme kõik sügavas sitas. Vaataksime siis ringi, milliseid sõpru suudaksime leida. Ma ei välistaks midagi, kuid see oleks ülisuur muutus," sõnas Robert Dalsjö.